 |
| foto: Katrin Must, fotol: Riina Tool, mina, Astra Altoa, Liisi Raidna, Maarika Siim ja Mirjam Siim |
Jah, ma olen juba Portugalist tagasi, jõudsin vastu eelmist kolmapäeva ehk siis 13. septembril. Mu kallis sõbranna Jaanika tuli mulle lennujaama vastu ja umbes kella 3-4 vahel jõudsime Pärnusse. Reis hilines pool tundi ja Tallinna lennujaama jõudsime kell 00.35. Peale reisi on ju ikka koduigatsus suurem ja ma ju olen see inimene kes võõrsil eriti ei maga, seega suur tänu kallile Jaanikale kes peale tööpäeva mulle Tallinna vastu kimas.
Miks ma alles nüüd blogin? Peale reisi olen natuke haige. Teisel (Porto) päeval hakkas hammas valutama ja vahelduva eduga valutab siiani. Ausalt öeldes olin natuke hirmul ja nõutu, sest valu oli kohutav ja abi loota polnud, kuna mul polnud ka reisikindlustust. Sellepärast, mu sõbrad, enne reisile minemist tehke kindlasti endale igasugused kindlustused ära. Paaritunnise intensiivse valu järel sain õnneks, peale 4 dolmeni manustamist, magama jääda. Ja järgmised päevad kulgesid suhteliselt vedeltoidul, ehk siis suppe süües, nii oli parem. Kuigi ma muidu ei ole eriline pirukate sööja siis pirukaid ma sõin, selliseid kergeid ja õhulisi kalapirukaid mis välimuselt meenutavad suhkruvatti, aga maitsevad imehästi. Tahtsin neid ka koju kaasa osta, aga kahel viimasel päeval ma neid kahjuks müügil ei näinud.
Kulgesin mööda Portot enamuse ajast üksinda, sest olengi suurel määral üksik kulgeja ja pealegi kirjutan Porto reisist raamatut, mul oli vaja üksi olla, oma mõtteid mõlgutada ja kirja panna. Töö ja puhkus üheskoos. Pealegi saab üksinda paremini linnaga tutvuda, kui kambaga mööda poode kammides. Tegelikult oleks hea olnud kui oleks kaasas olnud giid kes Porto ajalooga kurssi viib, sest mind huvitab eelkõige linna/riigi/ maa ajalugu ja külmaks jätab veini degusteerimine. Kuulub ju Porto vanalinn (kus me elasime) UNESCO maailmapärandi nimistusse ja just see teema oleks mulle huvi pakkunud. Aga tänu Mirjamile sain ikka üht-teist teada ja eks ole näha kas ja millal raamat sünnib. Õhukese vihiku tarvis on matrejali küll, nii kirjas kui ka pildis.
Elasime korteris, kuid nüüd hotellide hindu uurides avastasin, et need polegi kallid, 17 eurot maksab ööpäev, mille sees on ka kolmekordne söömine. Tahaks kunagi kindlasti tagasi minna, aga siis vast ekskursioonigrupiga kus on giid kaasas. Samas tahab nii mõnigi lähedane inimene minuga liituda. Aga see kõik on veel unistuste tasandil kuna pean enne oma hammaste tervise korda saama ja mõned raamatud valmis kirjutama, et kusagile lennata saaks. Aga igal juhul läks Porto mulle hinge ja südamesse oma imelise arhitektuuri ja inimestega. Portugallane on alati naeratav ja viisakas, nagu päike, kes/mis hea tuju loob. Osake minust viibib siiani Porto vaateplatvormil ja imetleb imelist vanalinna, jõge ja üle jõe laiuvat Gaia linna, kus mul jäi käimata.
Kõike pilte ma siia lisama ei hakka, kuna facebookis on album olemas. Albumit saate piiluda
SIIT.
Videot Atlandi ookeani juures käimisest saate piiluda
SIIT. Ja siit ka:
Aitäh, Maarika, et mind reisile "viisid."
Mõned fotod ka:
 |
| lendame... |
 |
| teen kivipingil tööd. foto: Maarika Siim |
 |
| mina ausõna käisin ka Atlandi ookeani ääres. mõne teokarbi ja kivi tõin ka |
 |
| vaateplatvorm kus ma kirjutamas käisin... |
 |
| Costa Nova Atlandi ookenai ääres... |
 |
| rahvustoit-tursapraad |
 |
| tee Atlandi ookeani... |
 |
| Atlandi ookeani ääres |
 |
| võimsad lained... |
 |
| palmi all... |
 |
| Aveiro-Portugali Veneetsia... |
 |
| meie kodutänav Portos, Belomonte 107 |
 |
| mina ja pudelpuu... |
 |
| Harry Potteri majamuuseumi sabas... |
 |
| vaade GAIA linnale.. |
 |
| kehastusin ingliks... |
 |
| Porto Kristallpalee |
 |
| vana tramm... |
 |
| Portugali maius.. |
 |
| oma pesas... |
 |
| elu esimene lend ja ikka rõõmus :) muide, esimest korda elus võttis mu nahk pruunika jume, aga täna juba koorub maha... |
