POSÕ, CLAVIS ja suvise Pärnu melu

Germo, Kristjan, Terje ja mina Maarja-Magdaleena Gildi juures

 See, et Pärnu suvel ülerahvastatud on ja iga nurga peal mõni üritus või sündmus toimub, pole üldse uudiseks. Iseasi on see kui palju neist pärnakas suudab, jaksab ja tahab külastada. Jah, puhkajatel on siin palju melu ja põnevust vaatamata ka sellele et ilmataat meile sellist vingerpussi mängib. Weekend on läbi ja mittefännidele on just sellel ajal sobiv aeg külastada mõnda üritust, sündmust jne...Nii jõudsin ka mina üle aasta Steineri aeda ja Veereva Õlu pubisse. Ausalt öeldes oli üks imeline päev, ma ei kahetse mitte midagi! Aitäh kõikidele kamraadidele!

 Vabandama pean ma nende ees kes telefonitsi üritasid minuga kontakti saada. Nädalavahetused on minu jaoks kiired ja ma olen rohkem olemas tööpäevadel. See nädalavahetus kulges sootuks teistsuguseks, aga ilmselt oligi nii vaja, sest ma olen nii harva pubides käinud ja suvi on ju üürike. Tegelikult ei olnud meil eile üldse plaanis pubisse minna, aga vahel võtavad plaanid uusi tuure ja meie õhtu kulges väga vingeks. Selle eest ka suured tänud Terjele ja Toivole, kes meid õhtul Veereva Õlu pubisse kutsusid. CLAVIS on üks armas bänd, tõmbab alati peo nii käima ja mul on nii hea meel, et mul on sõbrad Raido, Riido, Priit ja Andres, kes teevad ülilahedat bändi! Armastan! Lugeja näeb emotsioone fotodelt. Ave, Karin, Monica, Terje, Toivo, Irja, Sofi jt..oli armas!

 Tegelikult jalutasime Ave ja Germoga kesklinna Pärnu Gildipäevadele, mitte just ostlema, aga pärnakatest (pärnumaalastest) noorte muusikute bändi POSÕ nautima. Kolm selle bändi liiget on pärit Lavasaarest, kus ka mina kunagi elasin. Pealegi on bändi ainuke naisliige (eile oli neid 2) Ariel Marksalu illustreerinud mu raamatud "Segevereline" "Rist teel" Ööde tütar" ja "Westoffhauseni häärberi saladus" (kaaned). Viimases raamatus kirjutan lahti ka POSÕ nime legendi ühe osa. Lisan siia ka selle kuidas Vikipeedia bändi tutvustab.

POSÕ on 2012. aastal loodud Folk'n'Roll muusikastiili viljelev Pärnu juurtega ansambel.

Pool ansamblist on isehakanud muusikud ja teine pool alles omandab muusikalist haridust või on juba omandanud. POSÕ motoks oli, on ja jääb – "miski pole kindel, isegi mitte rütm". POSÕ esinemiskava sisaldab bändi omaloomingut.

2014. aasta sügisel valmis ansamblil esimene muusikavideo

POSÕ liikmed:

• Ariel Marksalu - klaver/laul
• Kairo Pettai - akordion
• Kristjan Põldmaa - kitarr/laul/basstrumm
• Hendrik Lõpp - basskitarr
• Otto-Georg Kirsi - laul/mandoliin
• Oskar Ilves - tamburiin

Äramärkimised:

1. Vabariikliku koolibändide konkursi BÄM 2014 GRAND PRIX
2. KÄMP LIVE 2014 võitja
3. Viljandimaa Noortebändi eripreemia
4. Tudengibänd 2014 võitja
5. Tudengite eurovisioon 2015 võitja

FACEBOOKI lehekülje leiad SIIT.

  Oli armas kontsert!

 Steineri aia juures kohtusin ka armsa Elis Kajoga(ja nende bändiga, mille nime ma kahjuks ei tea). Kahjuks olid nad just lavalt tulnud, aga kenad piigad pildile sain ikka. Elis on tuttav Versuse rahale ja ta laulab ning luuletab imehästi. 

 Uus nädal ei ole enam mägede taga, ees ootab seenemets ja veel palju huvitavat, aga sellest kõigest kirjutan järgmistes blogides. Täna lihtsalt ma ei ajksanud kalli Anneli kutsele vastata, aga oli armas kohtuda!

Olge musid!

Fotogalerii:

imearmas ja andekas Elis (esimene) oma bändiga

POSÕ vol 1...

2...

3...

Kristjan annab Toivole rulatamise juhtnööre :)

Germo, Kristjan, Toivo....

CLAVIS Veerevas Õlus

...

...

...

täna aga on meie perel selline päev :)

Zorro katab päeva toas magades silmad kinni, sest öö veedab ta õues ärkvel olles :)

6. august. 2017.a.

Vana-Rääma

Kallid kooliõed, uue laulu sünnitusvalud, fantastiline Ergo ning Maarja sünna

meie 30 aastat hiljem

 Jah, ei ole just igapäevane võimalus saada kokku kooliõ(d)edega keda pole lausa 30 aastat näinud. Õppisime kunagi koos Evi ja Avega Tartus. Tõsi küll, Avega kohtusime juba eelmisel aastal, salal ajal ja samas kohas, kui ta tütar taas oma sõbrannaga Pärnusse Weekendit nautima tuli. Aga Evit polnud mina küll 30 aastat näinud, kuigi paari aasta eest tema mind vilksamisi nägi, kui käis Pärnus, Jaansoni jooksul kepikõndimas. Aga mina teda ei näinud, kuna püüdsin raja ääres fookusesse saada oma sõbrannat Terjet, kes Jaansoni jooksul ratastoolisõitu tegi. Nii see aeg lendab.

 Tegelikult oli eilseks mitu plaani. Pidime Margiti juurde maale sõitma, kes on samuti Evi ja Ave kooliõde, aga Vinni NST päevilt. Aga maale me ei jõudnud, sest aeg kadus kätte. Peale Evi lahkumist (Jõulumäele) läksime meie Avega BUM-BUMi Maarja sünnipäevale. Käisin mina esmakordselt selles pubis. Hubane kohake teine ja noh, kui Ergo mängib siis on kindlalt hea tuju garanteeritud, nii ka seekord. Eriti naljakad olid tantsutüdrukud. BUM-BUMi jõudes hakkas sellist vihma kallama, et saime momentselt läbimärjaks, sellepärast näen pildil nagu uppunud kassipoeg välja. Aga igati tore õhtu oli ja tänud, Maarja, kutsumast! Ning ikka õnnelikke sünnipäeva järgseid päevi!

 Mainimata ei saa ka jätta, et minu ja Marco ühislugu "Verejanu" on sünnitusvaludes. Video tegemine on Marcol käsil ja laulusõnad on mul juba valmis. Video jõuab avalikkuse ette küll alles 6. septembril, päeval, mil ka Portugali lendan, aga see on juba kuu aja pärast ja...Meie koostöö jätkub ja sujub. Mulle sobivad erinevad väljakutsed ja esitajad. Nii sünnib mu sulest erinevaid lugusid, pungist klassikani. Kui nii öelda saab või võib. Jah, mulle meeldib erineda hallist massist ja seda igas mõttes. Ja ma ei väsi kordamast, et ma siiralt ausatan Marcot ja tema tegevust, sest ta on nagu mina, teeb kõike kirega. Las ta jääb rahvale strippar Marcoks, minu jaoks on ta hea sõber, hea hingega inimene. Mulle ei meeldi kui sildistatakse inimesi ilma neid tundmata ja ma olen õnnelik, et mul selline fantastiline sõber on!

 Ergoga peame ka juba jupimat aega plaane ühislaulu sünniks ja ma usun, et kaugel ei ole see aeg kui teeme ära! Tavaliselt sünnivad minu lugudele laulud nii, et autor tellib teema ja mina kirjutan sõnad, aga palju on leitud ka mu luuletusi netiavarustest ning luuleraamatutest, need viisistatud ja laul ongi valmis. Nii, et, kallis Ergo, ma ootan teemat! Ahjaa, Ergo fenomen seisneb ka selles, et ta on alati rahvaga sinasõber, nii olen ka alati mina, kui tema lemmikkirjanik, oma tervitused ja tervituslood kätte saanud. Aitäh! Ma üldse ei imestagi, et tal on hiigelsuur fännklubi, sest "mängu" jälgides näen kui sõbralikult ta rahvaga suhtleb ja kui erinevaid .lugusid ta laulab, nii noorukitele kui ka pensionäridele. Ja kui ma juba pikalt Ergo teemat lahkama jäin, kirjutan siia lahti ka meie tutvusmisloo ning mainin, et me tõesti oleme head sõbrad. Aga nüüd lugu:
  Aastaid tagasi (ma ei mäletagi enam kui ammu), kui kesklinnas alles Coco-Loco karaookebaar avati, elas mu sõbranna Annika veel Pärnus ning armastas seal karaooketamas käia. Käisin minagi temaga vahel kaasas ja isegi karaooketasin. Ühel korral, kui läksin baari trepist alla, õue oma pahet harrastama, tuli Ergo ja teretas mind nimepidi. Ma vist ehmatasin ennast näost kaameks, et kes see kena sihvakas noormees küll on. Aga juttu meil jagus. No olin teda vaid eelnevalt korra esinemas näinud ja facebookis ka kohanud. Nii me tutvusimegi, hetkel, kui Ergol oli Postipoisis esinemise paus ning ta kutsus ka mind sinna. Sellel korral ma ei jõudnud, aga nüüd, läbi aastate satun ma ikka ta esinemistele ja olen alati meeldivalt üllatunud. Ja täna, täpselt aasta tagasi, ka Weekendi ajal mängis ta Kentuki Pubis, kus ka juhtumisi koos Avega (ja Külli ja Evega) käisime. Vot nii! Seega Ergo fännid, ma ei ole ei Ergo armuke, ei pruut, ei naine :D

 Nüüd aga tänsesse päeva. Pärnus kestavad, lisaks Weekendile, ka Gildipäevad ning täna kell 17.00 esineb seal POSÕ (Eile kätte jõudis homme), armas ja andekas noortebänd, kelle nimelegendi kirjutasin lahti ka oma romaanis  "Westoffhauseni häärberi saladus" mida saate minu käest soetada vaid 15 euro eest! Veel on saadaval ja pühenduse kirjutan ka vajadusel sisse! Andke teda siia kommentaaridesse või Facebooki. Aga kohtumiseni kell 17.00 Gildipäevadel!

 Muusika Planeedi artikkel ka SIIA.

Strippar Marco Tasane annab septembri alguses välja uue loo koos videoga ning sedapuhku on oodata midagi verist! 

Marco sõnul jõuab laul YouTube’i 6. septembril ja selle nimeks on “Verejanu”. Muusikavideo filmimine algas 20. juulil Valgas Tolli hostelis ning võtted toimuvad ka täna, 4. augustil ja tõenäoliselt veel ühel augustikuu päeval.

Loo sõnade autor Margit Peterson kommenteeris MuusikaPlaneedile, et Marco andis talle teema ette ja tema pusis sõnad valmis: “Loodan, et tuleb taas eriline lugu.”

Biidi tegi taaskord Glen Oliver Arengu ehk djViisGleni.

Septembris ilmuvas muusikapalas laulab Marco sellest, et ta on verekummardaja ja talle maitseb vere maik. 

Fotod:

Evi, mina, Ave

Bum-Bumi lava Ergo ootel..

Ergo. foto Maarja ajajoonelt

Maarja sünnipäeval Ave, mina, Maarja ja Mirko

Bum-Bum

hommikul, kui uni läheb kell 6.43...

selline lugu on sünnitusvaludes... ;)

kalli Ergoga sõbrapilt vol 1

vol 2

vol 3

Olge armastatud!


5. august. 2017.a.
Vana-Rääma

Lausumata sõnad

foto netiavarustest

    LAUSUMATA SÕNAD

öö lõpetas hommikusse
oma tuhud
oma emotsioonid
oma tuhanded vajadused
nagu sina tookord
kui sa läksid
ja sulgesid ukse
kurakätt

sama aplalt lahkus suvi
jättes soojanälja kustutamata
läks ja paugutas uksi
vajutas pidurit just siis
kui kaks olid üheks saamas
sooja- ja külmahoovus
jättes rahuldamata armuhimu
nende kahe vahel

meil pole suve
meil pole sügist
ega igavesti sünnitusvaludes
vaevlevat talve
meil pole ööd
ega päeva
meil on kustutamata janu
mis ei kao
ka kevadveedega

meil on vastamata küsimused
ajaratta vingerbussid
ja lausumata sõnad
meil on tilluke
päikesekiir pihus
nagu albi suudluse
ablas unistus



3. august. 2017.a.
Vana-Rääma

Jaansoni rada 59.päev

 Katsu sa rajal kepikõndida kui iga teine on tuttav. Jah, just nii täna oli. Ja juttu jätkus kauemaks.

 Kui ma rajale minnes tundsin, et nüüd ilmselt kõnnin terve raja läbi, jalg oli "lahti" ja enesetunne ülihea. Aga lõpuks läbisime siiski vaid 4 km. Aga Avega oli üle saja aasta hea kohtuda ja jutustada ju, nii see rajatuhin üle läkski. Aga pole hullu, ju pidi nii minema. Ma olen ju võtnud eesmärgiks, et kepikõndimine ei tohi hakata mu elu segama. Kui ikka vahel ei jõua mitu päeva rajale, pole midagi katki, küll ma jälle lähen. Ei tohi tekkida seda loobumistunnet, tahtejõudu peab olema. Minul seda õnneks on.

 Saan tihti kirju, et kuidas ma jaksan ja kas ma väsinud ei ole kepikõndimisest. Ütlen ausalt, mõnikord olen väsinud ja lausa tüdinud ka olnud, kuid enam ammu mitte. Minu jaoks on rajal käimine täielik nauding ja iga korraga naudin seda enam. See on sama hea kui mõne jaoks šokolaad. Jah, ma olen sõltuvuses, aga armastan seda sõltuvust juba sellepärast, et liikumine on tervise edu pant. On just ju mu tervis palju paremaks läinud. Enne rada olin pmst iga paari kuu tagant haige, pidevalt köha, nohu, kopsupõletik, kõrvapõletik jne...Nüüd annab vaid vahel kaelaradikuliit tunda kui olen higisele nahale palju tuult saanud. Aga teised külmetushaigused ja isegi viirused pole mulle selle 4 kuu jooksul külge hakanud. Jah, 6. augustil saab 4 kuud kepikõnnitud ja ma ei kavatsegi loobuda. Võimalik, et ma kordan ennast või oma mõtteid blogis, aga see kordus ongi minu jaoks endale meeldetuletus või korrale kutsumine.

 Kui sa lähed rajale ja tunned, et ei jaksa mõnel päeval üle paari kilomeetri käia siis ära käi. Ka mina teen nii. Vastu tahtmist ei saa, pole tulemust. Ja mina olen ka siis jätnud päevi vahele, kui tervis tunda annab. Näiteks hamba-ja lõualuu valu kestis mitu päeva ja siis ma lihtsalt ei läinud. Kui valu taandus, läksin jälle. 4 päeva jäi vahele aga läksin. Kuigi kibelen sinna pidevalt ja sõnal "rada" on minu jaoks juba suur mõju.

 Millalgi hakatakse ilmselt vasakkalda rada parandama või suuremaks (laiemaks) ehitama. Meile kulub ka selline valgustus ära nagu kesklinna rajal on. Täna igatahes olid juba triibud maha tõmmatud ja loodame, et remont algab varsti. Puid hakatakse ka ilmselt raja äärest maha võtma. Nendele puudele olid ristid peale tõmmatud. Praegu ongi kitsas, liiga kitsas. Loodame, et saame laiema ja valgustatud raja, sest sügis hiilib iga päevaga ligi ja pikk pime periood ei ole enam mägede taga.

 Pakatan energiast, ei teagi mida sellega peale hakata.
Olge tervislikud!

Fotod:

niipalju läheb vast rada laiemaks...

hüvasti puud (vist?)

linnud ja inimesed...

1 km läbitud...

2 km läbitud...

Germo

lemmikmaja võtab ilmet...

2. august. 2017.a.
Vana-Rääma

Külalised ja raamatud, kes neid suudaks eirata...

kallis sugulane Margit ja Germo

 Viimased päevad on nii külalisrohked olnud, et me pole rajale jõudnud. Õigupoolest esmaspäeval me ikka käisime. Aga suvi on, kallid sõbrad ja sugulased käivad niisama külas ja ka raamatuid ostmas. Ilmselt see, et mu romaan müüb poodides hästi, kutsub ka inimesi minu käest neid otse ostma. Palju ostetkse ka mu jutukogumikku "Röngennägemisega mees" ning need on peagi kodust otsas, soovijad kiirustage!

  Täna tõi kirjanik Heli Künnapas oma uue raamatu minu juurde müüki. Pärnakad saavad selle minu käest kätte, aga ülekanne tehke ikka Helile. Aitäh ja kallid raamatu eest! (lisan pidid kohe)

 Eile oli mõnusalt kirju päev, sellesse mahub palju erinevaid toiminguid ja palju erinevaid külalisi ka. Pikemalt ma lahkama ei hakka, sest pildid kõnelevad. Tunnid kalli lapsepõlvesõbranna Merle seltsis kadusid kätte. Küll oleks veel rääkida! Aga järgmisel korral.

 Kristel, tänud kodukandi kartulate eest! Läksid potti keema juba.

 Margit, kui sul vaid kiiret ei oleks siis me ikka veel jutustaksime. Oli armas tunnike!

Ja Eve, ja Kaidi, ja...Aitäh, et päeva imeliseks tegite! Blogin ära ja tuhiseme rajale ilmselt.

Raamatutest rääkisime ka kalli kooliõe Reesiga, kellega juhtumisi kokku saime.

Minul on südamest hea meel kui mu raamatuid loetakse ja ostetakse. Aitäh kõigile! Ja nagu alati, ootan ka tagasisidet. Kahjuks väga paljud ei leidnud mind Mihkli laadalt üles ning käivad nüüd kodust ostmas, eriti Lõpe rahvas ning ka Oidremaa jne. Nii pole ime, et lõpekad täna mu maja hoovis kokku said :)..toote mulle palju kodukandi hõngu, see on ülimõnus tunne, kindlasti annab inspiratsiooni järgmisteks raamatuteks.

 Sügisesed raamatuesitluste pakkumised tulevad ka vaikselt. 5- 13. septembril olen Eestist ära, peale seda ehk saan hama suhu ja hakkan jaatavalt esiltustele vastama. Ning juba oktoobris tahaks alustada Pärnu kirjandusõhtute 8. hooaja korraldamisega.

  Imelist nädala selgroo murdmist!

Fotod:

Merle ja Germo

Merle, mina, Ave

Merle, mina, Eve

mina ja Merle

Heli Künnapas oma uute lapsukestega. Müügil ka minu käes.

Heli varandus :)

Christian peidab aga Maria poseerib rõõmsalt :)

emmele musi ja ruttu pea teisele poole, et tädi Margit ei näeks :)

sarja 4. raamat "Naine, kes ei nuta, saab rikkaks"

(kiire) rämpstoidupäev

kodukandi kartulad Kristelilt

2. august. 2017.a.
Vana-Rääma

Minu lühijutt ajakirjas "Saatus & Saladused"

 Augustikuu numbrid "Saatus & Saladused" ning "Müstilised lood" on ilmunud. SaSas on sellel korral minu lühijutt "Tätoveeritud silmadega mees." Katsun ikka iga kuu sellesse ajakirja kirjutada, kuigi müstilisi lugusid teise ajakirja tarvis sünnib vähem. Aga iga asi omal ajal.

 Sellesse numbrisse toimetasin ka poetess Asta Hiiesalu imelised värsid. Asta võitis kunagi AHJUSOE LUULE konkursi, kui seda Pärnus korraldasin. Lugege ise ta loomingut!

 Kui sa soovid, et sinu luule ilmuks ka selles ajakirjas ja juba septembrikuu numbris, siis võta minuga ühendust kohe!

 Minu romaan "Westoffhauseni häärberi saladus" lööb laineid, paar päeva oli müügitopis 2. kohal ja täna 6. kohal. Aga kahjuks on mu kõige uuem raamat, jutukogumik "Röntgennägemisega mees" selle varju jäänud.

  RM on lustakas raamat minu lühijuttudest, mis on läbi aegade ilmunud just nendes kahes ajakirjas. Kui romaan on tõsisem, siis RM on lõbusam. Ka on saadaval (otse minu käest vaid!) mu esimest jutukogu "Virtuaalmees." Need kaks jutukogu oleks nagu järjeraamatud. Kui soovid osta neid kahte koos, saad need endale soetada vaid 18 euro eest. Soovist anna teada kohe sest palju mul neid enam ei ole. Luban põnevust. Eraldi ostes maksab "Virtuaalmees" 8 eurot ja "Röntgennägemisega mees" 10 eurot. Postiga saates lisandub postikuku.

 Nüüd lähen ajakirju lugema, sest rajale minemise magasin hommikul maha ja hetkel on liiga piin ja palav minna, ehk õhtul.

Olge mõnusad!

Fotod:

Tätoveeritud silmadega mees...

...

Asta Hiiesalu luule

ajakirjad...

Margit Petersoni lugude naised on pärit hääbuvatest küladest ja tegusatest, kuid mõnevõrra depressiivsetest väikekohtadest. Kauni looduse ja ettevaatlike põliselanike kõrval askeldab seal nii mõnigi otsatult ohtlik inimene. Politsei satub sellistesse paikadesse harva ning pole välistatud needki juhused, kus korrakaitsjad ise kurikaeltega mestis on.

Margit Petersoni „Röntgennägemisega mees” on valik lugusid, mis moodustavad kireva ja üha muutuva kaleidoskoobi elust endast. Juhtunud siin ja seal, selle ja teisega. Sinuga. Minuga. Veidi ringi vaadates meie kõigiga. Inimesel võivad olla soovid ja plaanid ja strateegiad, aga siis sekkub juhus, lüües kõik kaardid segamini. Vahel teeb juhuse sekkumine haiget – kõik oleks võinud olla hoopis teisiti, märksa paremini. Vahel toob juhus õnne – läks nii hästi, nagu poleks lootagi söandanud. Mõnikord on elu lihtne ja selge, siis jälle juhtub midagi, mida on raske selgitada. Ka pisut müstikat on elu loomulik koostisosa.

1. august. 2017.a.
Vana-Rääma