Kui Riina Nunnuga kohale jõudis, väljas juba hämardus

    Mu tuttavad teavad, et ma olen hommikune magaja, magama lähen vastu hommikut ja minu jaoks on normaalne äratus 10-11.00. Aga täna tegi Malle mulle päris vara äratust. Ega ma unesegasena just adekvaatne ei ole, aga tundsin Malle ära küll, kuigi me olime elus vaid ühe korra kohtunud, umbes 13-14 aastat tagasi, kui mina käisn Pärnu vanas haiglas koletsüstektoomial ehk sapipõiega(kividega) operatsioonil ja Malle seal töötas. Teatud kohas ikka inimesed seltsivad kiiremini, nii ka meie Mallega. Juba siis mäletan teda, kui positiivset ja jutukat naist, sellisena jäi ta ka mu mällu. Tookord oli üldse jube mõnus seltskond haiglas, olen nii mõnegagi jäänud täna suhtlema. Ometi vaevlesin kohutavades valudes ja kondasin mööda õist haiglat tilgutiga, ise valudest vaevatud ja oli kade nende peale, kes õndsat und magasid. Aga kade ei tohi olla. Lõpuks eemaldati mu sapipõiest 3 hiigelkivi ja sain valudest priiks. Mina olen ju see kes oppe ega haiglaid ei karda, haigeid ega personali ka mitte. Aga miks Malle mul täna külas käis? Tahate teada?

Kõrvitsaemand Riina. Panin netiavarustest tuuri :)

  Paar nädalat tagasi helistas mulle Malle sugulane Raivo, kelle korteris ma praegu elan. Ta mainis, et üks endine elanik tahaks (nostalgitseda) mulle külla tulla, noh, et tahab oma sünnikodu näha. Mis mul ikka selle vastu olla sai. Ja endiseks elanikuks osutuski Malle, nii lihtne see ongi. Juttu kohvitassi taga jätkus meil tundideks. Nagu polekski 14 aastat möödunud ja sihuke tunne on nagu tunneksin Mallet kogu oma teadliku elu. Sain palju infot oma kodu kohta ja "ajalugu" mulle meedlib. Sain ka vastused (kuigi olin juba enne jälile saanud) kes mul siin "kodukäijad" on. Põnev! Põnev! Põnev! Uute kohtumisteni, Malle!

  Kes on Riina? Esmalt saime sõpradeks Facebookis ja siis tutvusime juba Allikukivi raamatukogus, kus me koos Heli Künnapasega mõne aasta eest oma raamatuid esitlemas käisime. Riina, kas sul on nüüd kõik mu 8 raamatut olemas?
  Riina elab Pärnumaal ja kasvatab igasuguseid aed- ja juurvilju. Ausalt üteldes ma ei teagi mida kõike ta veel teeb ja kasvatab. Tean vaid niipalju, et elab seal Tihemetsa ja Kilingi-Nõmme kandis ning loeb palju. Aga, kui Riina Facebookis oma armsaid Nunnusid jagas, hakkas mul suu lausa vett jooksma, sest olen endiselt hoidiste lainel ja kõrvitsasalat on mul veel purkidesse tegemata. Nii ma siis tagasihoidlikult neid pilte imetlesin, kuni üks armas Nunnu mulle koju jõudis. Suurimad tänud sulle, armas Riina!

  Mida ma veel nädala esimeses pooles olen korda saatnud? Ausalt üteldes olen aktiivselt lebotanud ja veidi ka külalisi võõrustanud. Teisipäeval näiteks veetsin mitu tundi kvaliteetaega oma kalli Emaga, kes Tallinnast naases. Eve ja Kaidi käisid külas ning Janne..jt...Ahjaa, ega ma ainult kirjutamise ja külaliste võõrutamisega ei tegele. Noh, lisaks veel vaaritamised ja asjad... Süüa ma teen ka vahepeal ikka. Ning vahelduva eduga ka uborkatan. Tänava äärne korter, aknad päevad läbi lahti, tolmu koguneb jne...Hetkel küll praksuvad ahjus söed. Mitte, et külm oleks, aga niiskust on sellel suvel liiga palju, seega peab vahepeal kütma.

kupakartul, tomati-küüslaugu-sibula-hapukoore salat ja ma maailma lemmikumad konserveeritud rohelised oliivid! ma sööks korraga purgi rohelisi oliive ära ja jooks marinaadi ka peale. minu gurmee :)

  Nüüd lähen kööki kõrvitsat hakkima, panen ta ööseks vette, siis tuleb kõrvitsasalat ilusam, kõrvitsakuubikud klaasjamad jne...
  Homme saate retsepri kõrvitsasalatist!

Kena neljapäeva õhtut!


8. september. 2016.a.
Vana-Rääma

...

F. Tuglas. pilt netiavarustest

...

kaapasin laualt pepelnitsa
läitsin rõdul
sigareti ning
vajusin mõtteisse

silme ette kangastus pilt
"Tuglas suitsuga"
mõtlesin minagi
kus suitsu- seal tuld

vastasmaja rõdul istus
ontlik vanahärra
mütsilotu kuklas nagu
vene sõduril kes äsja
panderolliga kodumaalt
raha sai

levtolstoilik onkel
istus tunde
nagu kunagise
riigiisa monument
veoautokastis
üksik ja tumm

punasel kukel
on elutud silmad...

7. september. 2016.a.
Vana-Rääma

/mälestades Rattust/

   /mälestades Rattust ehk Aili Rauda/

Lagled on rändel
päev upub sügisesse
vana toomepuu raagus oksal
istub vares ja kraaksub homset
suled turris nagu hiidturako tutt

tal ei ole külm
tal ei ole hirm
tal on turjal aegade taak
elu raskeim kandam
aga meie ei tea seda
meie ei oska lindude keelt
ei näe nende hinge sisse
ei loe nende mõtteid

oli see tema kes viis
sõbra hinge teispoolsusesse
või jättis enesesse
vasardab peas

keeran pilgu ja vaatan enesesse
tühjus minus kratsib kukalt
nagu armunäljas isane
avan oraakli ja ootan vastust
nagu kreeklane Apollonilt
muistsel aal

transist tulles leian ennast üles
taastan oma mina ja naasen endasse
kogu mu keha vappub
nagu surija hing elutee viimsel lävel

Kundalini minus tõstab pead
tunnen taas oma selgroogu
ärkan õndsusse

6. september. 2016.a.
Vana-Rääma

Toome(tervise)salat, marineeritud kurgid ja punapeedisalat

4 purki punapeedi salatit, 4 purki kurke, 8 purki....

   Nagu näete olen endiselt hoidiste vaaritamise lainel. Sisetunne ütleb, et varsti, varsti lõpetan ning hakkan kirjutama, ühte romaani lõpetama. Veel tahaks mõned moosid sisse teha, ehk saab veel seenemetsa ka ning 1 kõrvits tuleks ka sisse teha, siis võin rahule jääda. Pakun, et tänaseks on mul tehtud 100 purki hoidiseid, ära oleme tarvitanud 8 purki. Talvel on ju eriti hea, kui oma sahvrist on võtta toidukõrvale näiteks punapeedisalatit või kõrvitsasalatit või...

  PUNAPEEDISALAT:

keedetud punapeedid (ise keetsin, ei ostnud keedetud peete)
vett
äädikat
soola
suhkrut
köömneid
terapipart

  MARINEERITUD KURGID:

kurgid
must pipar
loorber
vürts
sool
suhkur
vesi
äädikas
nelk
mädarõigas
küüslauk
karri

(tegelt tahtsin ka sinepiseemneid sisse panna, kuid ka Säästus neid ei olnud müügil)

TOOME(TERVISE)SALAT:

kurgid
porgandid
õli
vesi
suhkur
sool
äädikas
nelk
terapipar
loorber
sibulad
küüslaugud
mädarõigas
karri

  Mina olen kõik hoidised (v-a. moosid) üle kuumutanud, siis on kindel, et säilivad. Kunagi katsetasin varianti, et panin kasuka alla, aga läks kogu ports käärima, seega kasutan ikka sisse kodeeeritud taktikat ja kuumutan (keemiseni).

aedsalvei

  Eile jäädvustasin pildile ka kalli Eve toodud aedsalvei, mis nüüd köögis kuivab. Laupäeval just ämm pakkus ka mulle seda, lubasin kuiva ilmaga korjama minna, kuid sain paraja portsu juba kätte. Tegelikult on mul mitukümmend erinevat teed ka, enda korjatud raviteed, seega poest ei pea enam neid ka ostma, kokkuhoid missugune, kuna meie pere armastab väga teed juua. Esiteks on enda korjatud taimedest tehtud teed palju aromaatsemad ja paremad, kui poest ostetud, teiseks loodus annab meile nii palju, tasuta, hea võimalust kasutada. Teiseks me ei tea iial kui vanad on nende teede koostised, mille poest ostame. Kohvi joome Germoga reeglina vaid hommikuti, kuigi mina vahel patustasn ka päeval tassikesega, kui keegi külla tuleb.

 Selline sai siis meie tänane päev, rahulik esmaspäev, vaid kahe külalisega, kui ühte neist külaliseks nimetada saab ;)

 Head hoidistamist!

5. september. 2016.a.
Vana-Rääma

Kallis Riina tõi Mehhikost uued tassid mu kollektsiooni

    Kalli Riinaga näeme vähemalt korra aastas ikka. Elab ta ju pool aastast Eestis ja pool Mehhikos. Täna saime sellel aastal esimest korda kokku ja ligi 2 tundi kadus nii ruttu kätte. Riinat on alati hea näha, ta on väga siiras ja kena inimene. Riinal Einastol on ilmunud ka 2 raamatut, luuleraamat RING ja lühijutukogumik HINGAB ARMASTUST. Tema lood on kirglikud ja ausad, nagu ta isegi.

uued tassid kollektsioonis

  Kallis Riina täiendas mu tasside kollektsiooni lausa kahe tassi võrra. Jaanikakene, üks tass neist kuulub ka sinule! Need on toodud Mehhikost, Poerto Vallartast mis on Riinale juba mõned aastad teiseks koduks olnud. Suured, suured tänud sulle nende imearmsate pisikeste tasside ja imeliste tundide eest! Nüüd ootan kannatamatult sinult järgmist raamatut reisist Ameerikasse!

  Nagu näete, Germo oli Riinaga esmakohtumise üle nii ülivägaõnnelik, et lausa punastas. Germol on omadus ära tunda head inimesed ja nautida nende seltskonda. Muidugi küsis ta Riina käest;" kuidas su Maretil läheb?" sest mina olin rääkinud Germole, et Tartu Maret (nii kutsub Germo Maretit, kuna Tartus kohtusid ja tutvusid nad ja mina ikka ka) on Riina õde. Mälu on Germol kohati parem, kui minul.

laadimine ja puhastamine

  Tegin natuke tsikibrikit ka. No, õige pisut. Puhastasin ja laadisin oma mäekristallist Kõiksuse Püramiidil ära Ameerika kopikalise, mille Riina oli leidnud sealt kaugelt ja suurelt maalt. Tegelikult saab nii ehteid, kopikalisi jmm...puhastada ka voolava vee all, kui ei juhtu kodus olema Kõiksuse Püramiidi. Aga sellest ma pikemalt kirjutama ei hakka täna, ehk kunagi.

Germoga kodulävel. foto: Riina Einasto

  Aitäh, kallis Riina, et sa olemas oled!
(Riin+Reena) Vihje nimemaagiale ;)


4. september. 2016.a.
Vana-Rääma

Jüri Jaansoni Kahe Silla Jooks 2016

esimene tuleb

  Täna toimus Pärnus järjekordne Jüri Jaansoni Kahe Silla Jooks. Nag pildilt näete, tuli kõige ees keenialane Ibrahim Mukunga, kes on selle jooksu kunagi ka võitnud. Ma küll tulemusi veel ei tea, aga käisin traditsiooniliselt sportlastele kaasa elamas. Keegi rahva seast mainis, et üle 3000 osaleja pidavat olema, kuid mulle millegipärast tundus, et eelmisel aastal oli rohkem. Aga eks selgub. Sellel aastal vaatasime Germoga sündmust kesklina silla juurest kuhu jooksjad suundusid vahetuölt peale starti. Sellel aastal tegin vähem pilte ka, aga mõnda tuttavat ikka nägin, näiteks kallist Ellen Pallot, kes mind hüüdis, siis ratastoolivõistlejatest Kasparit, Aleksandrit ja kallist Terjet, ka nemad sain pildile.

ees ratastoolis Kaspar Vomm

Aleksander ja Terje tulevad

Terje all nurgas

pisike valge särgiga Ellen Pallo

jõuluvanad või päkapikud või...olid ka pundis ja jõulumusa mängis

  Hommik algas kurkide sissetegemisega. Kalla käis juba varahommikul turult kurke toomas ja ma marineerisin 8 purki kurke. Täna peaks veel poolvend jõudma, ehk saan hoidiste tarvis ka riiulid valmis, kuna pole neid enam kusagile pannagi. Ja terrassi pidime ka hakkama edasi ehitama. Aga eks näis.

8 purki marineeritud kurki

  Praegu ootan millal kallis Riina mulle külla jõuab.

Mõned fotojäädvustusd ka meie armsast pereliikmest Zorrost, kes nii armsasti mulle head ööd soovima tuleb ja ennast mu kõrvale kerra keerab. Pildid tehtud möödunud öösel.

ajab haigutama...:)

meie armas Zorro :)

4. september. 2016.a.
Vana-Rääma

Õde, Ruth ja teised kallikesed...

nüüd kõik teed jooma, sest õde kinkis mulle imehää teekannu! :) pitsat enam ei paku, otsas.

  Täna jõudsid Eve ja Reet mulle pmst ühel ajal külla. Huvitav kas nad leppisid kokku vä? Ok, tegelt oli armas hommikupoolik. Õde Reeta ma muidugi pildi sisse ei pannudki, tead, unustasin, mälulüngad. Ok, ok, tegelikult pole midagi hullu, lihtsalt aeg kadus kätte ja hiljem tuli meelde. Aga tema toodud sünnakink sai ikkagi pildile. Vott!

minu kallis Ruth

 No, ja siis tuli ootamatult ka neiu Ruth ja tema ma jäädvustasin küll pildile, isegi mitmele pildile, kuid muss ju ei luba mul endast pilte netiavarustesse panna ning ma ju olen sõnakuulelik tüdruk, nagu ikka. Šašlõkitasime ka muidugi, nagu ikka laupäeviti ja pühapäeviti. Mida veel? Noh, teises kodus pesemas ja ämmale tere käisime ka ütlemas. Ja siis vaatasime köögi aknast kuidas naabrid kolivad. Siis tuli Tiks, siis tuli Terje...Põnev, eksole? Meile küll.

  Homme ehk hakkan kurke marineerima, kuid Jaansoni Kahe Silla Jooksu tahaks ka silla juurde piiluma minna, kui just samasugust laussadu ei ole nagu praegu. Kallab nagu toobriga. Ahju kütsin ka ära, niiskus...Ning homme lõuna ajal tuleb mulle veel üks külaline, kallis Riina, kes poole aastast elab Mehhikos ja poole Eestis.

  Sihuke lõõgastav laupäev sai tänasest. Aitäh, kallikesed!


3. september. 2016.a.
Vana-Rääma

Marineeritud ploomtomatid

  Täna avasin arvuti alles kell 22.10. Miks? Olen ammu plaaninud teha arvutivabu päevi, kuid mitte ei taha õnnestuda. Mõnikord nädalavahetuseti ei tee ma meelega arvutit lahti, sest siin kaovad tunnid nii, et ei saagi aru.

  Millega täna tegelesin? Põnev teada? ;) Tegelt ma näen milliseid blogipostitusi vähem, milliseid rohkem loetakse. Kui kirjutan enda ja oma pere tegemistest, eriti Germost, siis loetakse tunduvalt rohkem. Kui kirjutan mittepereliikmest (näiteks teen mõnele ajakirjale reklaami), loetakse tunduvalt vähem. Veider on see, et mida valusam, süngem või kurvem pealkiri, seda rohkem loetakse. Ma olen mõelnud selle peale, et miks küll inimesi huvitavad need teemad rohkem? Teab keegi vastust? Kunagi üks mu Suur Õpetaja ütles, et inimkond toitub negatiivsusest kuid mina sellega päris nõus ei ole. Arvan lihtsalt, et inimene on uudishimulik. Kui ta juba kord on jäänud mu avalikku päevikut lugema, tahab ta teada minu käekäigust ka edaspidi. Mind see ei häiri. Kui häiriks siis ma ju avalikku päevikut ei kirjutaks. Ja tõtt tunnistades ei kirjuta ma nii ehk naa kõigest ja kõigit mis päeva jooksul aset leidnud on. Midagi peab jääma ka kardinate taha. Samas on põnev teada, et nii palju mu blogisid loetakse ja linnas tuttavaid kohates saan tihti head tagasisidet. Paljud ei ole ju laikijad, aga lugejad küll, seega ei tarvitse ma teada kui palju sõpru tegelt mu blogisid loevad. Väga palju tagasisidet olen saanud just hoidiste sissetegemisest ja menüüblogidest. Rõõm on kuulda, et paljud on saanud häid ideid ja retsepte ja nede kodusahvrit ehivad ka hoidised!

  Lisaks mõningate külaliste võõrustamisele tõi kallis Kris mulle veel purke juurde. Muide, nüüd sa hellitasid Zorro pasteedeiga ära. Talle ka väga maitseb see. Aitäh Zorro eest!

Zorro lemmiksöök-pasteet, kingitus Krisilt

 Juba teist päeva tegelesin purkide leotamise ja pesemisega. Kaapisin sildid maha ning leotasin neid kuumas vees, kuivatasin ja panin kenasti kaaned peale. Täna tegin 3 purki ploomtomateid ka sisse, kuid tahan veel kõrvitsaid, punapeeti, seeni, kurke jne...sisse teha, seega usun, et purgid lähevad kõik kasutusse. Tegelikult mõte liigub ka boršipõhjade tegemisele, aga eks näis kas ja millal. Talvel ju hea võtta.

Marineeritud ploomtomatid:

tomatid
küüslaugud
mädarõikajuur
terapipar
loorber
nelk
sool
suhkur
vesi
äädikas


  Nüüd lähen uurin mis laias maailmas toimub. Homme juba uued plaanid ja ideed. Kena reede õhtut!


2. september. 2016.a.
Vana-Rääma

Kallis Terje käis külas

Germo, Zorro ja Terje

   Täna ärkasin minu jaoks vara, kell 8.20 lausa. Olen ju hommikune magaja aga üle 8 ja poole tunni ma mitte kuidagi enam magada ei suuda. Alles mõne aasta eest suutsin isegi 9-10 tundi järjest magada, aga enam ei. Vahel piisab viiest tunnist, reeglina 7 tundi on paras ports und mulle, siis läheb uni ära. No, ei ole enam nii väsinud, kodune inimene, nagu ma olen. Kuigi ka puude ladumine ja seenemetsi mööda kondamine on väsitav.

   Mäletan, kui ma veel kunagi spoonivabrikus tööl käisin, oi, kuidas ma tahtsin siis magada. Eriti kohutavad olid minu jaoks need nädalad, kui kell 6 hommikul tuli juba tööd tegema hakata, just tegema, mitte ei sobi siia ütelus, et käisin tööl. Öölasena magasin ma noil öödel tihti vaid 2-3 tundi, sest juba hiljemalt kell 5 tuli tõusta, et õigeks ajaks tööle jõuda. Muidugi juba kell 3 päeval olin kodus. Harvad ei olnud need situatsioonid, kui koju tulles, süüa tehes lihtsalt köögilaua taha magama jäin. Kolmapäeviti, peale tööd tegin magamispäeva. Oli juhuseid, et õhtul seitsmest magama minnes tõusin alles hommikul kell 5. Mõnes mõttes oli see mõnus aeg, eriti hästi mõjus kehakaalule, kilod lausa kukkusid, kuid...siiski tervise hinnaga. Kui ikka pead vanas kõledas ja külmas angaaris töötama, talvel vaid 11 sooja ruumis, külm betoonpõrand, tamp taga, kohutav masinate müra, see kõik pani mu tervisele sellise põntsu, et olin pidevalt keskkõrvapõletikus, kuni käisin ninakarbikute opil ning lõpuks ka nina vaheseina opil. Siis tuli see töö jätta. Meil oli küll väike kollektiiv, kuid nii nagu igal pool, oli meie pundis ka üks uss, alkohoolik, kes õhtuti pidevalt siksbäki sisse kallas ja hommikuti sisse magas. Ülemus teda millegipärast kartis, valas pigem viha teiste peale välja. Ja olgu mainitud, et see siksbäkitaja oli veel naisterahvas, ema...

  Ok, hakkasin aastate taguseid asju meenutama. Tegelikult see ei olnud blogimise eesmärk. Hommikul tõi hea Elle mulle purke, hakkasin neid pesema ja leotama,samal ajal kodus uborkat tehes. Ahjaa, poolvend ja ta sõber tõid mulle haigeid lilli, just haigeid, sest haiged need on. Pärinevad Tihemetsa Tehnikumist, mis suleti. Lilled pole ammu hoolt ja armastust saanud, hakkan neid nüüd terveks ravima. Ahvileivapuu on ühele poole raagu kasvanud, tupsrohtliilia väga kidur ja habras, havisaba suht nutune ja katkine, jõulukaktus peaaegu kuivanud. Näis kas saan neile eluvaimu sisse puhutud. Virutasin Germo toast diivanilaua ära, panin need lilled sellele ja asetasin oma tuppa akna alla, et oleks piisavalt valgust.

puhun oma uutele toalilledele uut elu sisse

  Poolvend Heiki tõi ka veel mulle õhtu purke. Päeval käisid kallid Eve ja Kaidi meil külas ning õhtul tuli kallis Jaanika teed jooma. Nojah, jõudsin esimest korda ka poolvennale Kaevu tänavale külla, nagu elaks maailma lõpus. Aga noh, kogu aeg on kuidagi kiire, nii see aeg kätte kaob, nagu kadus ka suvi nii, et loetud kordi saime vaid kalli Terjega koos olla. Kuid täna sõitis ta mulle ise külla. Istusime õues, minu pooliku terrassi juures ja juttu jätkus kauemaks. Nüüd on Terjel tee tuttav ja ehk kohtume varsti taas. Ehk tuleb ka rahulikum sügis ja jõuan ise üle pika aja talle ka külla. Aitäh, kallis Terje! Nagu näete, jäädvustasin Germo, Zorro ja Terje ka pildile. Zorro sai Terjega kohe sõbraks ja leidis endale lemmikoha tema tooli all.

kallid Germo ja Terje

Ilus neljapäev on öösse kulgenud, juba 2. september ja ma veel ei magagi. Ehk varsti.


1.-2. september. 2016.a.
Vana-Rääma

Septembrikuu "Saatus & Saladused" on ilmunud! +RÖNTGENNÄGEMISEGA MEES.

  Kuigi viimasel ajal vaevlen ma kirjutamiskriisis, loodan, et sügisesse suubuv suvi toob kaasa inspiratsioonitulva, et hakkan oma pooleli olevaid romaane kokku tõmbama, et saan lasteka kirjastatud, et,et...Selle kuu ajakiri "Saatus & Saladused" on ilmunud ning potsatas täna mulle postkasti. Üks mu uusim novell on ka selles avaldatud. Toimetasin ka luuleveergu järgmise poetessi loomingu, sellel korral Maire Hermani oma. Kui keegi veel soovib, et ta luulelooming ilmuks selles ajakirjas, andku mulle sellest teada!?

  Saladuskatte all ütlen, et mu järgmise novellikogu käsikiri on koos ja peaaegu ka toimetatud, seega...Ühesõnaga selles novellikogus ilmuvad need novellid ja lühijutud, mis on avaldatud ka ajakirjades "Saatus & Saladused" ning "Müstilised lood." See on nagu järg mu novellikogule VIRTUAALMEES, ning pealkirjaks saab RÖNTGENNÄGEMISEGA MEES.

  Mõned fotojäädvustused uuest ajakirjast ka siia.

1. september. 2016.a.

Vana-Rääma

Armupimeduses

Maire Hermani luule

minu novell ajakirjas Saatus & Saladused