Kodurajooni telgitagused...

meie masinatehase varemete taga

   Ilus õhtu lausa kutsub välja jalutama. Pealegi sain ma siin vahepeal liiga pikalt poja tervise pärast koduseinte vahel istuda ning liikuda on vaja. Täna sattusin üle paari aasta Ülejõe poolsele Jaansoni rajale. Kui ma aastate eest viimati seal käisin, oli rada kohati ära vajunud, lausa jõkke vajumas, aga õnneks on kõik kenasti korda tehtud. Kui vana masinatehas (varemed) on nagu tondiloss miljonivaatelisel kaldal. Loodan ja ootan aega, millel see sealt lammutatakse. Kole on. Õõvastav on. Kuigi sai täna isegi täis soditud seinte ääres mõned fotojäädvistused teha. Masinatehase varemeil haigutab veel videovalve silt...

  Aga jõe ääres oli kena, pardid ujusid, mootorpaadid lükkasid laineid laiali, kalamehed tõmbasid üksteise järel särgi ja vimbe välja ning spordirada oli rahvast tulvil, jalutajaid, rulatajaid, jooksjaid, jalgrattureid jne...
Lõpuks jõudsime imekaunisse Rääma parki, kuid siis tulid külalised meile autoga järgi ja seal meie jalutamine lõppes. Homme uue hooga ja siis ilmselt võtan kepid ka kaasa.

  Aga Pärnu on ikkagi maailma ilusam linn! ;)

Rääma disc-golfi park

10.aprill. 2016.a.
Vana-Rääma

me kolmekesi tuleme...

Slämmisime, prõmmisime ja kuulasime hinge kinni hoides Indrek Hirve

(:)kivisildnik, Eveli Varik, Jaak Känd, Rasmus Paesüld, mina, Raul Majas, Indrek Palu, Leonora Palu ja Irina Aitai

   Täna toimus Pärnus, kohvikus Versus, järjekordne kirjandusõhtu. Õigemini toimus neid lausa kaks ja need täiendasid teineteist.

   Kell 17.00 algas Poetry Släm ehk Prõmm, mida korraldab viimastel aastatel Pärnu poeet Jaak Känd, kes on ise edukalt selle teekonna läbinud, olles 2012. aastal võitnud nii Pärnu eelvooru, kui ka Tallinnas toimunud üle-Eestilise luulevõistluse. Jaak käis Eestit esindamas ka välismaal (kus? pean täpsustama).

   Kirjanduslikku laupäeva oli nautima tulnud ligi 50 inimest. Võistlust hindas 5 laudkonda+ Tarkade klubi, koosseisus: Kristel Klesmann, (:)kivisildnik ja mina (olen Margit Peterson, kes veel juhtumisi ei tea).

   Slämmijaid oli kokku 6, koos korraldaja Jaaguga. Finaali pääsesid Alari Janson, Leonora Palu ja Raul majas. Poerty Slämi Pärnu eelvooru võitis Leonora Palu, kuid sellel aastal lähevad kaks parimat Pärnut esitlema Tallinna, nendeks on Leonora ja Raul.

  Sellel korral võistles läbi aegade kõige noorem poetess Pärnus, Pärnu Rääma põhikooli, 7. klassi õpilane Maarja Ventsel, kes ei esinenud sugugi halvemini endast poole vanemate luulesõprade seas. Temale anti ka eripreemia.

Leonora Palu

rahvas

Aavo Kubja (habemega)

Alari Janson

Maarja Ventsel

Raul Majas

Jaak Känd

  Poetry Slämm 2016.a. Pärnus:

1. koht- Leonora Palu 17 punkti
2. koht- Raul Majas 16,67 punkti
3. koht- Alari Janson 14 punkti
4. koht- Jaak Känd 13,5 punkti
5. koht- Maarja Ventsel 11 punkti
6. koht- Aavo Kubja 9 punkti

   Peale slämmi astus lavale bänd nimega KOLM MEEST SAID KOKKU, kelle koosseis oli täna lausa neljaliikmeline.

Kolm meest said kokku

  Irina Aitai tutvustas oma varalahkunud tütre Diana Aitai luuleraamatut ANDEORA, millest Indrek Palu mõned luuletused ette luges.

Irina Aitai

Indrek Palu loeb Diana Aitai luulet

   Viimasena astus lavale nn õhtu peaesineja, poeet Indrek Hirv, keda kuulati lausa hinge kinni hoides.

Indrek Hirv

Indrek Hirv ja teda küsitleb Õhtujuht (:)kivisildnik

Indrek Hirv ja teda küsitleb Õhtujuht (:)kivisildnik

Tänud imelise päeva eest kõikidele kes tulid, olid ja nautisid! Muidugi siirad tänud kohvikule Versus, mis on saanud juba meie teiseks koduks! :)

  Kohtumiseni juba 29. aprillil, kell 17.00 ! Siis kohtuvad pärnakad Jürgen Rooste, Ahto Kaasiku, Heli Künnapase ja Leonora Paluga, kes kõik esitlevad oma uusi raamatuid. Muusikat teeb armastatud Belka ja õhtut juhib endiselt (:)kivisildnik.

Rohkem pilte saate vaadata SIIT.

Artikkel Pärnu Postimehes

9. aprill. 2016.a.
Vana-Rääma

Käisime Germoga õues+ sõbrad ja tatrasalat

     Tegelikult käisime külas ka. Kahe nädala eest tõi Eve meile kevade tuppa, pajuokste näol ja need püsisid nädalaid. Südamest kingitud ilmselgelt. Täna aga käisime Germoga uut kevadet otsimas. Kuna ämmal olid kenad oksad vaasis, andis ta vihje, et aias on kirsipuud olemas. Loomulikult ei jätnud me juhust kasutamata. Nüüd on kirsioksad toas ja süda rahul.

   Olen siis Ülejõe linnaossa nii armunud. Tegelikult olin seda ennegi, sest kunagi, ammustel aegadel elas mu kallis vanaonu Vaeste Patuste Alevis, ehk Rääma linnaosas, Raba tänaval. Siis sai tihti neid tänavaid käidud, mida intentsiivselt mõõdan ma juba päris pikka aega, eriti Piiri tänavat. Ja ilmselt käin isa sammudes, sest mu isa elas kunagi just Piiri tänaval.

   Mööda Ilvese tänavat liikudes, meenusid mulle nädala eest üteldud sõber Sveni sõnad, kui me Rääma põhikoolist rangelt žüriitöölt  koju jalutasime. Mina olen kord selline inimene kellele meeldib käia mööda erinevaid teid, kasvõi ringiga, aga meeldib. Lihtsalt põnev on. Sven tuletas meelde vana tõe, et vaid Saatan käib ühte rada. Ilmselt minust seda saatanlust ei ole :) Tegelikult olen ma palju ka mõelnud, et kuidas rekka-ja bussijuhid ei tüdine ühte rada sõitmisest. See on minu jaoks selline rutiin mida ma ei taluks, isegi siis, kui töö seda sunniks.

   Ohh, 5 tundi tagasi hakkasin blogipostitust kirjutama, kuid mitte ei saa ühele poole, taas külalistepäev. Eve, sinust jäi taas kohustuslik pilt tegemata. Aga Eda ja Germo püüdsin pildile. Oi, oi,oi...;)

  Ahjaa, Aimar ja Eda, tänane tatrasalat oli nn kapisalat, ilma retseptikomponentideta, tegin nendest "asjadest" mille külmkapist leidsin. Ehk siis:

tatar (eile õhtul panin 3 klaasi tatart 6 klaasi veega likku. hommikuks ei olnud veest midagi alles, kõik imbus sisse)
vesi
1 karp sprotte koos õliga
1 karp vorstikuubikud (pitsakate)
2 suur sibulat
1 suur hapukoor
pool /suurt/ pudelit majoneesi
soola

  Ja mul on ikka ülihea tunne, et õpetasin tänu sellele salatile oma kauaaegse, kalli sõbranne Eda tatart sööma. Jeee! Tatart siis pole vaja üldse keeta. Mina lasin eile õhtul pliidiraua kuumaks (elektripliidi) ja lülitasin välja, panin 3 klaasi tatart ja 6 klaasi vett, veidi soola potti jne...Ühesõnaga 1 klaas tatart võrdub 2 klaasi vett.

  Mis seal ikka, külalised läinud, läheb artikeldamiseks.
Tänud ägeda päeva eest, mu kallid sõbrad!

Head isu!

8. aprill. 2016.a.
Vana-Rääma

Naine, kes tundis surmahirmu

    Mõne nädala eest käis mul külas, oma lugu rääkimas, Malle Unt. Lugu oli tõesti julm, kohati puudutas ka mind ennast, seega nõustusin sellest kirjutama Nelli Teatajasse.
  Soovime kõik koos Mallele jõudsat paranemist, et ta paraneks põletikust ja saaks operatsioonile minna, koletsüstektoomiale. See operatsioon ei ole iseenesest raske, tehakse neli auku kõhtu ning pikki päevi haiglaseinte vahel ei tule veeta, nagu vene ajal, kui pool kõhtu lahti lõigati. Olen selle tee ise läbi käinud ja tean millest räägin. Ka mina ravisin kunagi mitu kuud sapipõiepõletikku, enne, kui "noa" alla sain.

Malle Unt

  Ostke tänane Nelli Teataja ja saate lugeda mis toimus ja kuidas patsiendiga käituti.

Loomulikult avaldasin ise ka arvamust selle artikli juures, kuna kohati on tegu (pehmelt üteldes) halva suhtumisega ja üleoleva käitumisega, seda meedikute poolt. Ja pealegi olen seda meelt, et igas maakonnas  võiks olla maakonnapõhised 112 kontorid (või kuidas nimetada?), ei tekiks segadust ja "telefonuneiud" ei oleks oma tööga üle koormatud ning üleüldse võiks nad oma sõnu valida. Praeguse seisuga on ikka lood väga täbarad, sest üks daam mulle siin eelmisel aastal rääkis, kuidas ta endale kiirabi kutsus, kuid kiirabibrigaad olla hoopis teise linna sõitnud. Ja pealegi, mu facebooki postkast on igasuguseid lugusid tulvil, millest saaks artikleid kirjutada.

  Kui kellegi on oma lugu rääkida ja tahab, et ma sellest loo Nelli Teatajasse teeks, võtku minuga julgelt ühendust.

Nüüd la lugu veebis loetav! Lugeda saate SIIT.

Head lugemist!

8. aprill. 2016.a.
Vana-Rääma

Mõnikord ma teen isegi süüa...

    Täna on väga värviline päev olnud. Saatsin personaalselt päris mitmele inimesele luulevõistuluse reeglid laiali, masin pesi pesu ära, koristasin, asjatasin ühe artikliga, lugesin Alaksandra Tšoba uue luuleraamatu läbi, (vahepeal jõudsin isegi lõunauinakut teha, selleks peab ka jõudu olema) tegin isegi süüa, õigemini keetsin eile kanasülti, mis täna koos kartuliga hea maitses ning päeva lõpetuseks ootas mind meiliaadressil positiivne üllatus Kulkalt. Jeee! Nii vähe ongi vahel rõõmuks vaja. Ühesõnaga sellel aastal peaks ilmavalgust nägema mu 6. luuleraamat (9. raamat) KAHE EESTI VAHEL, mis ilmub taas kirjastuselt Ji ehk Jumalikud Ilmutused. Ja sealt te lembelüürikat ei leia, see on krõbedam. Ma ei ole seda tüüpi inimene kes iga päev keedab, küpsetab ja praeb. Õnneks meie peres süüakse ka näiteks soojendatud toitu. Mina teen hulgim süüa valmis, panen purkidesse, hea kuu lõpus, kui rahad otsas, võtta.

  Ja õhtusöögiks sõime ahjukuuma suitsutatud lõhet, mis oli ülihea. Tänud, Urmased! :)

  Nagu näete, pildil on väike vaas lilledega. Mul nimelt elab siin mu lillelaps Germo, kes kogu maailma lilled mulle tassiks, kui see võimalus antaks. Vahetasin närbunud lumikellukesed siniste vastu.

  Ja nüüd on sihukene tunne, et tahaks midagi kirjutada. Ehk...

Panen siia ka kanasüldi komponendid, no nii igaks juhuks.

4 kanakoiba
2 seajalga
loorberi, vett
2 suurt sibulat
pipart
soola
tilli

  Tuli lahjem sült, taotluslikult, kuna rasvased toidud hakkvad kuidagi vastu ja vahepeal keetsin pidevalt seapeast sülti.

Head isu!

7. aprill. 2016.a.
Vana-Rääma

Minu armastust jätkub meile mõlemale? A.A.T.

   Täna ootas mind armas üllatus postkastis. Nimelt Aleksandra Tšoba ahjusoe luuleraamat MINU ARMASTUSEST JÄTKUB MEILE MÕLEMALE? Ma ei väsi kordamast, et umbes 10 aastat tagasi olid minu lemmikluuletajaks (just proosaluule zanris) poognas Aleksandra Tšoba, Kaur Riismaa ja hiljem ka Kristel Mägedi. Ma tunnen hea luule ära.

  Täna on sihuke mõnus, kevadine ilm. Kütsin sellel nädalal esimest korda ahju, sest elamine on muidu soe, kuid kevadniiskus vahel sunnib. Sõed praksusid ahjus ja mina hingasin endasse Aleksandra raamatut. Või targem oleks ütelda, et hoidsin hinge kinni seda õhkõrna ja habrast raamatut lugedes.

  Aleksandra kirjutab väga elulisi ja vürtsikaid luuletusi. See armastusluule kogumik, mis on pühendatud ta elukaaslasele, Rimile, võiks ju mõjuda teistele lugejatele külmalt ja magusalt, aga nii see ei ole. Tegelikult eriti hinge läksid mulle need luuletused milles on kajastatud autori vanemaid. Aleksandra oskab nende ehedate ja magusate ridade sisse pookida võimsaid ja ootamatuid kujundeid, mis hajutavad selle magususe ja mõjuvad eriti värskendavalt. Olen siiralt tänulik selle vägahea ja perfektse raamatu üle!

...

ma mäletan veel
kuidas sa lõhnasid
ja kuidas nina surusid
minu kaela sisse
end surusid mu sisse

unustades
enda hinge
vere
pisarad
mu sisse

ma mäletan veel
kuidas sa lõhnasid
ja su juukseid
habet
kohisemas
toa nurgast teisse
minu sisse

su lõhna meenutades
igatsedes
tean
sa olid mees
kuid nüüd
oled saanud
üheks varjuks
minu sees

*********************************************

Ja lisan siia ühe lemmikuma sellest raamatust:

KÕIK NAISED MU ELUS ON TUGEVAD

mu vanavanaema
teeb heina pimedana paremini
kui mina prillidega

mu vanaema
teeb suppi pimesi paremini
kui mina purgiboršši soojendan

mu ema
õmbleb pimedas paremini
kui mina nööpi särgile

kõik naised mu elus on tugevad
sest nende mehed
on olnud nõrgad

mu vanavanaisa
oli alkohoolik

mu vanaisa
oli alkohoolik

mu isa
oli peaaegu alkohoolik

ja need naised
on mulle õpetanud
et nendest tuleb olla tugevam
et ennast tuleb armastada
nii
et mees kes
armastab sind

teeb heina
keedab suppi
õmbleb nööbi
enda
ja sinu särgile

**********************************************************

Poodidesse see alles jõuab.

7. aprill. 2016.a.
Vana-Rääma

RAAMAT

MINU ARMASTUSEST JÄTKUB MEILE MÕLEMALE?

Autor: ALEKSANDRA A.T.

**********HINDA JA KOMMENTEERI (0)

 0 Google +0  0 Share0

see on hirmus
kui kurbus kangutab end sinu sisse
mässib end su ümber
ja sul on nii valus
et sa hakkad kirjutama luuletust
nagu kõik teised
kurbusest läbi vettinud luuletajad
see on hirmus
kui sa karjud läbi ridade appi
ja teised arvavad
et sa lihtsalt luuletad

ISBN	9789949581016
ILMUMISAASTA	2016
KEEL	eestikeelne
FORMAAT	Pehmekaaneline
LEHEKÜLGI	60 lk
MÕÕT	210x110x (mm)
KIRJASTUS	HEA TEGU

Pärnu Luulevõistlus Miss/Mister poeesia

    Sügisel panime Sveniga ((:)kivisildnik) pead kokku ja pöördusime oma ideega Pärnu linnavalitsuse kultuuriosakonda, Ela Tomsoni jutule. Oleme mõlemad ihu ja hingega luule maailmas sees, võtsime kohustuseks korraldada kohalik luulevõistlus. Saime selle tarvis pisut toetust, kuid paraku saavad luulevõisluses osaleda vaid Pärnu linna poeedid ja poetessid, kuna linn andis raha ja maakonda (ning teisi maakondi) pole lubatud kaasata.

  Meil on ka kodulehekülg. Seda saate aeg-ajalt piiluda SIIT.

Artikkel Pärnu Postimehes.
Artikkel Külauudistes

  Ootame aktiivset osavõttu ja armas oleks, kui info jõuaks ka kõikidesse Pärnu koolidesse.

Reeglid (mille leiad ka kodukalt) on järgmised:

Algab luulevõistluse „Miss poeesia/Mister poeesia 2016”

Pärnu loovisikute ühing MTÜ kuulutab välja luulevõistluse „Miss poeesia/Mister poeesia 2016”, võistlust toetab Pärnu linn. Võistlus on ainult Pärnu autoritele, võisteldakse kolmes vanusekategoorias, igas vanusekategoorias valitakse kuus nominenti (kolm+kolm) ja nendest selgitab kogenud poeetidest koosnev žürii kaks võitjat – Miss poeesia ja Mister poeesia.

Zürii esimees on (:)kivisildnik, žürii liikmed on luule alal kogenud eksperdid, juhuslikke inimesi ja niisama tuntud nägusid luule üle otsustama ei lasta, see on kindel. Taoline suhtumine on luulevõistluste puhul haruldane, kasutage võimalust, pädev ekspertiis on teie teenistuses. Võistlust korraldavad Margit Peterson ja (:)kivisildnik.

Luulet hinnatakse eri vanusegruppides, sest tekstiloome võimekus on erinev, meeste ja naiste luulet hinnatakse eraldi, sest üldjuhul kalduvad ilusad ja lüürilised naisteluuletused lämmatama vabamat ja jõulisemat meesteluulet, nii see asjatundmatute žüriide puhul tihti juhtub, sellel võistlusel on kõigil võimalus, kedagi ei diskrimineerita talle looduse poolt antud aju omapära tõttu. Mõistame, saame aru, ei lähtu eelarvamustest.

Võitjatel on meeldiv võimalus oma teosed auhinnatseremoonial ette kanda.

Võistlustööd saata 30. aprilliks meiliaadressil: poeesia@mail.ee
Võitjad kuulutatakse välja 14. Mail kell 17.00 Kohvik Versuses.

Võistluse reglement

Võistlus on Pärnus elavatele autoritele.
Võistlustööd saata tekstifailina, võistlustöö algusesse märkida oma nimi, vanus ja elukoht ning meiliaadress.
Võistlustöö maht on minimaalselt 30 rida ja maksimaalselt 60 rida, mitu luuletust mahutate 30-60 rea sisse on teie vaba valik, kui teil on mitu luuletust, eristage nad pealkirjadega, pealkirja puudumisel kasutage pealkirja asemel ***.
Tekstile ei tohi lisada fotosid, joonistusi ega muid illustreerivaid materjale.
Loetamatuid ilukirjafonte ei ole lubatud kasutada – see ei ole siin kommikarbi kaanekujunduste võistlus.
Joondage tekst lehekülje vasakule küljele, ärge kasutage põhjendamatult suurtähti, kirjutage mustaga valgele – tehke kõik selleks, et tekst näeks välja normaalne, tavaline ja lihtsalt loetav – žüriis on inimesed, neid ei ole vaja kõikvõimalike jõledustega piinata.
Saatke ainult tekstifaile, ei mingeid helifaile, videofaile ega teksti pildifailina.
Luuletustes hinnatakse eelkõige kujundit ja kompositsiooni, luuletuse omapära, jõulisust ja terviklikkust.

Seda blogi võib jagada ka Facebookis!

Head luuletamist!

Korraldajad (:)kivisildnik ja Margit Peterson

7. aprill. 2016.a.

Vana-Rääma

Siis, kui mõnikord "linna" eksin...

     Jah, ma elan ju linnas ja suht kesklinnas, sest üle silla asubki kesklinn. Minust on "nii" ülejõekas saanud, et kesklinna eksin ma üliharva. Üldiselt siis, kui Kohvikus Versus kirjandusõhtuid korraldan (tegelt korraldame nüüd koos (:)kivisildnikuga) või, kui satun Melanie ripsmepikendustesse ennast lille lööma. Viimati sattusin sinna kaks kuud tagasi, sest mul olid lihtsalt keerulised ajad vahepeal ja uskuge või mitte, isegi ripsmed olid veel alles :) Igal juhul suured tänud, armas Melani!

  Ja tegelt ma nii kuri välja ei näe, nagu sellel pildil, lihtsalt värske värv kulmudel ja see kulub paari päevaga heledamaks.

  Lisaks sellele võin nüüd ennast kordi paremini tunda, sest panin lõpuks raamatud posti järgmistele inimestele: Ester Ledis, Chistina Pihel, Evelin Saar, Tiiu Rinaldo, Margit-Mariann Koppel, Triinu, Maarika Metsaluik, Ülle Valt ja Kadi Sinijärv. Kaua oodatud kaunikesed. Üldiselt on nüüd Pärnus vaid 3 postipunkti kahjuks alles jäänud ja postikulu on ka kordi kallimaks läinud. Peab vast pakiautomaatide kasutamisele üle minema. Aga vähemalt teate, et raamatud on teel. Ja tuhat vabandust nii pika viivitamise pärast!

  Tegelikult kujunes päev ka natuke naljakaks. Peale lille löömist kulgesin linnavalitsusse käsunduslepingule alla kirjutama ning väisasin Lepa säästukat. No, mis seal ikka, tavaline teekond, kui sinna satun. Lihtsalt mul on linnas üks koomiline austaja, keda kohtan korra või paar korda aastas. Ta kõneleb ka eesti keelt vabalt, kuigi on venelane. Hämmastaval kombel teab ta minust liiga palju, aga ta ei kuritarvita seda teadmist kunagi. Pigem on ta alati viks ja viisakas, kuid alai svipsis. Täna tutvustas ta Turu peatuses puhast haljast otse pudelist kugistavale slaavi memmele, et Margit on kirjanik jne...Memm muidugi ei suutnud kuidagi uskuda, et ma nii vana olen nagu olen, et tema poeg olevat 40 aastane ja mulle pakkus ta vanuseks 30-32. Rõõm ju, kui nooremaks tehakse. Aha jaa, sealt juhtus nii mõndagi veel, aga ega ma kõigest ka ei räägi, muidu kujuneks see blogi nagu üliläägeks või mesimagusaks üllituseks. Lihtsalt vahel on vene rahvusest inimesed nii siirad ja vahetud, olgugi, et jommis jne...Päeva tegid igal juhul lõbusaks, kuigi ma lausa ehmatasin, kui memme avalikult viina pudelist rüüpas.

 Igal juhul ainest ma kirjutamiseks sain ja mine tea millal...


6.aprill. 2016.a.
Vana-Rääma

Heeringas ja räimed

   Vahel on mõnus teha netimaailmast pause. Eelmise nädala lõpus olin siit 2 päeva eemal, sest vahel lihtsalt on vaja puhata. Eile lõunast panin arvuti kinni ja avasin alles täna õhtul, ning ees ootas lausa 12 kirja. Olen olemas, sõbrakesed! Ja rõõm on teada, et tunnete igatsust.

  Täna võõrustasin kõigest 6 inimest. Mõnel päeval käib neid mul külas ikka rohkem. Vaid ühe päeva selle kolme kuu jooksul, mil siin oleme elanud, oleme Germoga kahekesi olnud.

  Tegelikult olen täna veidi väsinud, ei, mitte sõpradest, kaugeltki mitte, lihtsalt möödunud öösel toimus varajaste hommikutundideni mu vastasmajas, Aare hostelis pidu, ning lärm ei lasknud uinuda, kuid selle eest magasin hommikul lausa 11-ni, mis siia rajooni kolides on lausa rekord, sest hommikul kell 7.04 mu aknast mööduv nr 14 linnaliinibuss lihtsalt teeb äratust. See kolistab ja müristab ning väristab mu aknaid nii, et ajaks vist ka surnud üles. Ok, ok, "kesklinna" võlud. Just kesklinna, sest pmst üle silla on Endla teater jne...

  Õrritan siin veel teid pisut enne põhku pugemist oma tänaste hõrgutistega.

Heeringas sibula ja hapukoorega:

sibul
heerginas
hapukoor

Räimed marinaadis:

1 kilo praetud räimi
2 suur sibulat
äädikat
soola
suhkrut
pipart
vett

  Ühesõnaga mökerdasin räimeliblikad munast ja maitsetatud jahust läbi, praadisin ja ladusin kaussi. Marinaadi keetsin veest, äädikast, sibulatest (porgandit ei olnud) soolast, suhkrust ja piprast. Jahutasin ja valasin räimedele. Õhtul teed juues juba saime Germoga mekkida.

  Kassid Kellu ja Kiti jäid räimepeadest ilma, kuna olid kadunud, ilmusid alles õhtul välja ja käisid kräunumas, kuid päeval tegid kajakad juba puhta töö. No, ja siis hakkas mul Kellust kahju, andsin suure vortsiketta talle, mille ta lausa alla neelas.

Head isu! ;)

3. aprill, 2016.a.
Vana-Rääma

Saatus & Saladused

   Aeg kulgeb ikka uskumatult kiires tempos, juba kuuendat aastat teen koostööd ajakirjaga Saatus & Saladused. Aprilli numbris on mõned mu enda luuletused avaldatud.

   Täidan luuleveergu ja kirjutan lühijutukesi ja novelle sellesse ajakirja. Kui kellelgi on soov avaldada oma loomingut just selles ajakirjas, võtku minuga ühendust. Ajakirjas on ka horoskoop, ristsõna, palju põnevaid jutte ja persoonilugu, kelleks sellel korral on Laura Remmel.

   Aprillikuu ajakirja leiate suurematest poodidest ja selle kaaned näevad välja just sellised:

Heade lugemist!
2.aprill. 2016.a.
Vana-Rääma