teisipäev, 9. veebruar 2016

LEA JAANIMAA- Tagurpidi valed



   Ma pole enam aastaid raamatukogudesse raamatuid laenutama jõudnud. Lihtsalt mul on nii palju tuttavaid kirjanikke, kellel järjest raamatuid ilmub ning tihti saab autoritega raamatuid vahetatud või nende käest otse ostetud, ilma hirmkalli poemaksuta. Selle raamatuga olid kummalised lood.

  Kunagi, aastate eest külastasin järjekordselt Pärnu Rahva Raamatu kauplust. Mul on komme kaupluses raamatuid lugedes aega parajaks teha ja vahel tuleb ette ka päevi, et tellin Rahva Raamatu kohvikust "Piano" imehea latte, istun maha ja unustan ennast lugema. Nii juhtus ka selle raamatuga. Ma polnud enne kuulnud kirjanikust Lea Jaanimaa, kuid "Tagurpidi valesid" lugedes avastasin, et tegu on väga hea kirjanikuga. Loomulikult ma kaupluses seda raamatut läbi lugeda ei jõudnud, hind oli tookord väga soolane, kuna raamat oli alles trükisoe ning tollel korral jäi see lihtsalt ostmata, kuna ei saanud endale seda majanduslikult lubada.
Aga juba paari nädala pärast tegin ostu, mida ei pea grammigi kahetsema. Siis oskasin raamatu kodus ära kaotada, ise arvasin, et see on taas üks õnnetu raamat, mis laenutades on uue omaniku leidnud, ja ma olengi sellest ilma. Nii on juhtunud paljude mu raamatutega. Olen ma ka see, kes hoiab kenasti alles kõik ajakirjad ja ajalehed, kus on avaldatud mu loomingut või kirjutatud minust artikkel. Aga ühel päeval anus mu "sõbranne", et laenaksin neid talle lugeda. Raske südamega tegin seda, sest aimasin halba. Kui läksin tema käest neid tagasi küsima, ütles ta süüdimatult, et viskas need vist minema, kuna ei leidnud. Ma olin hingepõhjani solvunud, olen siiani, kuid enam pole parata. Võimalik, et see on ka üks alateadvuses pakitsev põhjus miks me enam poolteist aastat ei sõbrutse, võimalik, et selle taga on ka midagi muud. Aga see selleks. Ma lihtsalt ei mõista inimesi kes nii käituvad. Ise olen selliste asjadega väga täpne ja teiste käest laenatud raamatud on väga kallis vara, mida hoian nagu hingeasju. Aga, kui inimesel puudub empaatiavõime, siis pole parata...Jah, natuke pahandav tekst sai siia, aga nii on, midagi pole parata. Edasi ikka rõõmsamate ridadega.

  Kolimine on ikka vahel väga kasulik, kuna 6. jaanuaril kolides leidsin "Tagurpidi valed" üles. Ja öösel kell neli sain raamatu sulgeda, sest jõudsin selle loetud. Raamatu kohta oskan ütelda vaid kiitvaid sõnu ja julgen tunnistada, et see on Lea raamatute hulgast minu lemmik. Ja täna olen ma õnnelik, et oleme Leaga päris mitmel korral ka kohtunud ja ta on Pärnu kirjandusõhtutel oma raamatuid esitlemas käinud. Ootan huviga juba järgmist raamatut.

  "Tagurpidi valesid" ma ümberjutustama ei hakka, ütlen vaid nii palju, et raamat kõneleb pimekohtingust, selle hirmudest, valedest, tõest, valust, õnnest ja kõigist mis kaasneb selle teemaga. Lea oskab nii piltlikult seda kõike kirja panna, et ma armusin ise öösel sellesse Karlisse, ühesse peategelasse, lausa ära.

  Raamat on tänaseks läbi müüdud, kuid ma usun, et seda saab raamatukogudest laenutada. Mina igatahes soovitan mitte ainult soojalt, vaid lausa kuumalt :)

Lisan siia mõned fotod Lea Jaanimaast Pärnu kirjandusõhtult 30. nov. 2013.a. Siis kohtusime meie reaalselt esimest korda ning Lea käis oma romaani "Kuidas palun" esitelmas.




Ja siin album sellest õhtust restoranis KOLHETHI
FOTO: URMAS SAARD. Ajakirjanik Anu Jürisson, mina, kirjanik Heli Künnapas ja kirjanik Lea Jaanimaa



  Ja siia ka pilt koos Leaga 11.okt. 2014.a.kirjandusõhtult Kolhethis.

Ja nüüd kopeerin ka raamatupoe lehelt selle raamatu tutvustuse. Ühtlasi soovitan kõikidel seda raamatut laenutada. See on väga kaasahaarav ja eluline. Väga, väga hea raamat!


9. veebruar. 2016.a
Ülejõe

Tutvustus

Edukas ja kaunis Sandra on viimase aasta elanud erakuna tillukeses Kalamaja korteris – talle näib, et nii suudab ta paremini toime tulla oma valusa saladusega. Üksinduse leevendamiseks otsustab ta otsida endale internetist meessõbra, kellega meili teel suhelda. Töötu Ida-Virumaa mehe Karli ja Tallinna kinnisvaramaakleri Sandra vahel arenebki netitutvus. Nende kirjavahetuse edenedes teeb elu uskumatuid pöördeid nii virtuaalses kui ka reaalses maailmas ning oma saatuse eest ei pääse kumbki.


Romaani “Tagurpidi valed” autor Lea Jaanimaa on sündinud Järvamaal, alates 1978. aastast elab Tallinnas. Nagu romaani kangelannal, on rohkete keerdkäikudega kulgenud ka autori enda elu. Kõige tähtsamaks saavutuseks peab ta nii ema kui isa rolli kahe poja täisealiseks kasvatamisel. Laialdased teadmised parfümeeria- ja tööstuskaupade alal andsid talle julguse hakata ettevõtjaks ja luua oma juuksurisalong. Kirjutamisega hakkas Lea tegelema pärast poegade kodust lahkumist. Pikkadel jalutuskäikudel mõtleb autor välja tegelasi ja loob neile elud. Ise nimetab ta seda teraapiliseks tegevuseks.
Loe veel
  • Tellimisnumber: 0303922
  • Ribakood: 9789985323922
  • Lisamise aeg: 22.11.2011
  • Autor: Lea Jaanimaa
  • Kirjastus: Varrak
  • Ilmumisaasta: 2011
  • Keel: eesti
  • Raamatu formaat: Kõvakaaneline
  • Lehekülgi: 200
  • Mõõdud: 207x137






esmaspäev, 8. veebruar 2016

DIANA AITAI- Andeora



   Viimase nädala olen ma vahelduva eduga tegelenud Diana Aitai luuleraamatu "Andeora" lugemisega. Just nädala, kuna ma ei ole inglise keeles väga tugev ja lugemiseks vajasin tõlgi abi, sest raamat on inglise keelne. Suured ja siirad tänud Irina Aitaile selle imelise raamatu eest!

   Eessõna raamatule on kirjutanud poetess Doris Kareva. Oma mälesturead Dianast on kirja pannud ka David Thomas ja Gary Leight. Raamatus on luuletusi läbi mitem aasta (2003-2010). Kahjuks 2011. aasta algul Diana hukkus traagiliselt. Kuid oma loominguga meie hinges püsib ta igavesti. Diana kandis viimastel aastatel kaelas Egiptuse risti- Ankh mis on igavese elu ja paikese sumbol . 




  Diana lehekülg Fcebookis on ka veel täitsa olemas ja seal toimub aktiivne eluj, läbi sõprade ja lähedaste silmade. Seda saate jälgida SIIT.

  Rohme pilte näete ka tema Facebooki lehel, aga osad panen siia, sest need on nii elusad ja kenad. Ka minul oli au Dianat tunda ja temaga pikki vestlusi pidada. Südames on ta minu jaoks elus.






Loodan südamest, et raamat jõuaks lähiajal ka poodidesse, et sõbrad, sugulased ja tuttavad saaks ka selle endale muretseda ja seda lugeda. Vikipeedia lin on SIIN. Vikipeedia kirjutab Diana Aitai kohta järgmiselt:Diana Aitai (3. september 1988 Pärnu  26. jaanuar 2011 Pärnu) oli Eesti luuletaja ja esperantist.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Varane lapsepõlv[muuda | muuda lähteteksti]

Diana Aitai isa on Peeter Aitai ja ema Irina Aitai. Diana esimesed kolm eluaastat möödusid Liu külas Pärnumaal. Kui ta oli aastavanune ja alles õppis rääkima, sai ta üheaegselt kõnehäälikutega selgeks ka kirjatähed. Ta luges juba kolmandal eluaastal, esialgu ajakirju-ajalehti, seejärel lasteraamatud, mida ta paari aasta pärast luges lausa raamat päevas.
Diana neljandasse eluaastasse jäi pere elamaasumine Pärnu linna. See tõi lapse ellu suure muudatuse – lasteaia. Esimeses neist tulid seni täiesti tervet last kimbutama haigused, aga peale karastamisega alustamist muutus ta tugevamaks ja tervis heaks. Järgnes Pärnu Kesklinna Lasteaed, sealt läks Diana ka kooli.
Kolmeaastasena hakkas ta käima õpilasmaja mudilaskooris laulmas (juhendaja Endla Murd). Laulmine oli talle üks meelistegevusi. Hiljem lisandus koorilaulule balletiring (Kersti Adamsoni Balletistuudio).

Haridustee[muuda | muuda lähteteksti]

Koolitee algas 1995. aastal Pärnu Kuninga Tänava Põhikoolis, paralleelselt õppis ta Pärnu Muusikakoolis. Muusikakooli lõpetas ta 2003. aastal klaveri erialal. Põhikooli eripäraks oli soome keele õpe alates esimesest klassist. See oli Dianale neljas keel peale kodust saadud eesti, vene ja esperanto keele. (Isa rääkis Dianaga eesti keeles, ema vene keeles ja omavahel kasutasid vanemad vaid esperanto keelt.)[1]. Esimeses kooliklassis polnud tal pingutusi õppetükkidega, programm oli juba enne kooli omandatud, küll aga oli Dianale uueks kogemuseks klassikollektiiviga kohanemine. Kui peale I klassi kerkis üles küsimus, kas viia Diana üle otse III klassi, siis vanemate otsus sellest loobuda tulenes eelkõige soodsast õpikliimast senises klassikollektiivis. Siiski ei jäänud suhteliselt vabalt ja armastatud lapsena kasvanud tüdrukul tulemata ka esimesed eluraskused, aeg-ajalt tundis ta end oma kaaslastest natuke erinevana omaette jäävat. Õppimine oli Dianale tema laia huvideringi tõttu meelepärane enesetäiustamine, seega mitte kunagi polnud vajadust teda selleks sundida.
Juba algklassides alustas kingiks saadud Piibli iseseisvat lugemist-uurimist. Varakult tekkis Dianal tõsine huvi filosoofia ja teiste vaimuteaduste vastu. V klassis luges ta Jossif Šklovski teadusraamatut "Universum, elu, mõistus", põhikooli lõpuosas juba lausa "neelas" kirjandust filosoofia, psühholoogia, religiooni jne teemadel.
Ta osales kooli võistkonnas mitmetel linna- ja üleriigilistel olümpiaadidel, kus saavutas korduvalt väga häid tulemusi.[2] (Näiteks esikoht inglise keele olümpiaadil 2001[3], millele järgnes kutse vastuvõtule Briti Nõukogusse).
Põhikoolis õppis ta soome, inglise ja saksa keelt.

Rahvusvaheline tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

2002. aastal oli Diana üks kahest Eesti noorest, kes osales New Yorgis ÜRO ja UNICEFi korraldatud Ülemaailmsel Laste- ja Noorsoofoorumil ning seejärel ÜRO Peaassamblee eriistungjärgul. Dianast oli saanud maailmaparandaja, kes õhinal rääkis ja tegi plaane, kuidas kõike oma ümber paremaks muuta.[4][5]

Haridustee jätk[muuda | muuda lähteteksti]

2004. aastal alustas Diana õpinguid Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumis. Gümnaasiumis lisandus ta keelteloetellu prantsuse ja ladina keel. Kui mõned aastad hiljem oli vaja Hispaanias õppimiseks omandada suhteliselt kiiresti hispaania keel, õnnestus see üsna sujuvalt. Gümnaasiumis õppimise ajal käis ta mitmel rahvusvahelisel aineolümpiaadil ja jõudis seal auhinnalisele kohale (IV Rahvusvaheline Lingvistika Olümpiaad 2006 Tartus – pronksmedal[6]; V Rahvusvaheline Lingvistika Olümpiaad 2007 Sankt-Peterburgis Venemaal[7]; 15. Rahvusvaheline Filosoofia Olümpiaad 2007 Antalyas Türgis[8]. Gümnaasiumi lõpetas Diana hõbemedaliga. 2007. aastal valiti Diana Aitai Pärnu Linna aasta õpilaseks.[9]
2007. aastal asus Diana õppima psühholoogiat Tartu Ülikoolis. Pärast II kursust sõitis Diana aastaks vahetusüliõpilasena Hispaaniasse Salamanca Ülikooli. 2010. aasta sügisest jätkas ta õpinguid Tartus. Samal aastal liitus ta üliõpilasseltsiga Põhjala.

Muu tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Diana kirjutas luuletusi ja lühemaid proosatekste, kasutades pseudonüümi Andeora Astraea. Ta oli Eesti Luuleliidu ja Pärnu Luuleklubi liige ning osales nende üritustel.
Psühholoogiaõppes omandatut rakendas Diana inimeste toetamiseks, nõustades peamiselt portaali lahendus.net vahendusel abivajajaid.
Oma lauluoskust täiendas ta lauluoskust Urve Tautsi kursustel 2005–2006. Ta esines ka kontsertidel (sealhulgas näiteks 13. aprillil 2006 Klaudia Taevi mälestuskontserdil laulis duetti koos Urve Tautsiga).
Osales B. G. Forseliuse Seltsi tegevuses. Oli enne Hispaaniasse minekut 2009. aastal Forseliuse Noorte juhatuse liige. Esines loengutega seltsi suvekoolitustel (näiteks B. G. Forseliuse Seltsi suvekoolis Olustveres 2008).[10][11]
Osales mitmetel rahvusvahelistel esperantoüritustel, sh Ülemaailmsetel Esperanto kongressidel 2008. aastal Rotterdamis ja 2009. aastal Bialystokis. Oli UEA individuaalliige.
Osales ökokogukondade ja paljude teiste gruppide tegevuses.
2011. aasta 26. jaanuari pärastlõunal, jalutades puhkuse ajal kodulinnas Pärnus jõe ääres, kukkus ta lume all märkamatuks jäänud kaaneta kanalisatsioonikaevu ja uppus. Diana Aitai on maetud Vana-Pärnu kalmistule.
Ilmunud raamatud
"Andeora" (inglisekeelne luule) 2015 - ISBN 978-9949-38-552-2

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Diana Aitai loomingut
Ajaleheartiklid



8. 02.2016.a.
Ülejõe





pühapäev, 7. veebruar 2016

Reklaami ohver? /jagage kogemusi/



   Vaikisin mitu päeva, sest ei tahtnud oma kurba kogemust jagada, aga lõpuks otsustasin blogida teemal, mis on hetkel mulle väga tähtis, kuid...

  Mõned nädalad tagasi läksin reklaamiohvriks, kuna tahan suitsetamisest loobuda. Tellisin imemagnetid, mis pidid aitama. Enne lugesin kuidas kõik kiidavad ja juba esimesel päeval saavad suitsukirest võitu. ( kes ei unistaks? ) Magnetid jõudsid kohale kolme päevaga ja mul polnud majanduslikult võimalik neid välja osta, tahtsin ka loobuda, kuid kuller pakkus lahkelt, et saab aega pikendada. Oligi hea, sain enda "vaimu valmis panna". Reede hommikul jõudsidki magnetid kohale.

  Päeval oli palju askeldamist, käisime Germoga Jyskist kardinapuid ostmas jne...Valisin vaikse õhtuse aja "protseduuriks." Teate, see valu, mis mind enadsse nende kahe tunni jooksul haaras, oli kohutav! Õhtul poole kaheksa ajal panin magnetid kõrva külge. Kohutavad valud hakkasid. Ei saanud ei haigutada, ei köhatada, ei naerda. Sihuke tunne oli, et kõrvas on põletikuline mädapaise, mis on kohe, kohe lõhkemas. See valu ajas ikka ja aina pliidi ette suitsetama. Kahe tunni möödudes olin sunnitud magnetid eemaldama, kuna nii kõrv, lõug, kui ka kurk olid kohutavat valu täis. Ise olin uimane ja vegeteerisin mööda tube nagu elav laip. Järgmisel hommikul ajas kohutav kaelaradikuliidi valu mind varakult üles, meenus eelmise päeva kohutav valu, keerutasin neid imekenasid, pisikesi magneteid näppude vahel, kuid enam kõrva külge panna ei julgenud. Nüüd ma siin istun nõutult ja olen nördinud ning ..... Kas katsetada homsest uuesti? On kellelgi magnetitega kogemust?
  Ma ei ole allaandja, tahan lõpuni minna, vaim on valmis, aga füüsis pole valmis seda valu taluma...

Magnetite kohta saate lugeda SIIT.



7.02.2016.a.
Ülejõe

kolmapäev, 3. veebruar 2016

...



    ...

tahaks olla vihane peksta sinust välja kõik su tobedad illusioonid lüüa kildudeks kõik su mõttetud unistused tahaks ihata vihata teha lapselikul moel pahandust nagu Lärmisepa tänava Lota
aga ma ei saa sest vihad on otsas ja saun maha jahtunud

03.02.2016.a. Ülejõe

teisipäev, 2. veebruar 2016

Teisipäev Inglitega



    Suured tänud kallid Reet, Irina, Jaanika ja Külli, et te meie päeva imeliseks muutsite!
Lisaks sellele, et me Germoga täna külalisi võõrustasime (tegelikult naljakas väljend see külaliste võõrustamine), kujunes päev väga sisukaks ja emotsionaalseks. Luban homme asjalikum olla ja oma kirjatükkidega edasi tegelema hakata. Tänane päev lihtsalt sai selline-Ingline.

  Kuigi ma suuri soolaleivapidisid plaanima ei hakka, on mu uksed ikka sõprade jaoks valla. Teed võite ikka jooma tulla. Ok, see selleks.

  Nagu pildilt näha, sain ma täna kalli Diana Aitai luuleraamatu "Andeora" omanikuks. Suured tänud Peeter ja Irina Aitai ning kõik teised, kes te selle raamatu sünni ette võtsite. Olen väga õnnelik selle kingituse üle, kuna Diana oli (ja on) mulle väga kallis inimene. Lehvitan talle sinna pilvepiirile nagu lehvitas tema mulle, kui ta läks, ning saatis mulle pühendusega soneti, mille Dianale hüvastijätuks viie aasta eest pühendasin. Kuulata saate seda SIIT.

  Vahepeal jõudsin isegi tiiru poes ära käia ning ühes poes vaatas mulle vastu Ingliküünal. Pidin selle peaaegu ära ostma, aga miski takistas. Hoidsin küünalt peos ja panin tagasi, mõttega, et mina Ingleid põletama ei hakka. Sest küünal on ikka põletamiseks. Minust ta sinna jäi. Ja siis tuli mu maailma parim sõbranne (olen Jaanikat nii kutsunud terve teadliku sõpruse aja ja alles hiljuti avastasime, et meil pole nende, vähemalt 15 aasta jooksul erimeelsusi ja lahkhelisid omavahel olnudki) ning poetas mulle pihku selle pildil oleva Ingli. Ja uskuge või mitte, see alguses lausa ehmatas, kuna alles vahetlut enne seda jätsin Ingliküünla poodi. Aga näete, nii pidigi minema. Nüüd on mu Ingliperes taas üks liige juures ja Diana raamatuga ühele pildile sobivad nad ideaalselt.

Aitäh, mu kallis sõbarad ja õde, et te täna mu päeva päikeseliseks tegite! :)

Margit

02.02.2016.a.
Ülejõe

esmaspäev, 1. veebruar 2016

Muusikaplaneet TOP 1.!



  2016. aasta esimesel kuul vaadati YouTube’is uutest kodumaistest muusikavideotest enim Marco Tasase klippi “Rita Rita vana lita”.

  Olgu siis mainitud, et need on minult kolmandad laulusõnad Marcole, aga sellel korral kirjutas Marco refrääni ise. 

  Lisan siia ka Muusikaplaneedi artikli ja mõned fotod video tegemisest.

Ja link on SIIN.

1. veebruar 2016.a.
Ülejõe


UUTE EESTI MUUSIKAVIDEOTE TOP 5 JAANUARIS


marcotasane9
2016. aasta esimesel kuul vaadati YouTube’is uutest kodumaistest muusikavideotest enim Marco Tasase klippi “Rita Rita vana lita”.
Videot uudistati jaanuaris lausa üle 115 000 korra. Marco mainib YouTube’i kommentaariumis, et tema järgmine üllitis (üllatuslikult venekeelne duett) tuleb välja juba veebruari keskel.
Vaadatavuselt teisel kohal oli jaanuaris rokkbändi Illumenium “Save Us From Religion” ning kolmandal räppar Reketi “Hommik”.
Eesti artistide/bändide uute muusikavideote TOP 5 YouTube’is – jaanuar 2016:
  1. Marco Tasane “Rita Rita vana lita” 115 606 vaatamist (Avaldatud 4. jaanuaril)
  2. ILLUMENIUM “Save Us From Religion” 27 711 (19. jaanuar)
  3. Reket “Hommik” 23 649 (29. jaanuar)
  4. Meisterjaan “Parmupillihullus” 21 548 (21. jaanuar)
  5. Bennex x Ketlin “Maailm meie” 10 200 (15. jaanuar)
Tabel läks lukku 31. jaanuari keskööl vastu 1. veebruari. Arvesse läksid ainult jaanuaris üles laetud uued kodumaised muusikavideod. 

video tegemine
videostaarid Diana Klas ja Marco Tasane
videostaar Esperanza
staar Marco