Olen Margit Peterson, kolumnist, literaat, poetess, kirjanik, lastekirjanik, Pärnu kirjandusõhtute peakorraldaja ja ema kahele täiskasvanud pojale. Minu sulest on ilmunud luuleraamatud: 1. "Õitsvate pärnade alleel" 2. "Avali aegadesse" 3. "Veerekese pääl" 4. "Külalood ehk vaaderpass" 5. "Ööde Tütar" 6. "Vana-Rääma uulitsal" Novellikogud: 1. "Virtuaalmees" Romaanid: 1. "Segavereline" 2. "Rist teel" (2015) 3. "Westoffhauseni häärberi saladus" (2017) Lasteraamat: 1. "PETU"
laupäev, 5. juuli 2025
Maasikad külma
Ilm on täna selline, et plaanid läksid vett vedama, kuna ilm ise ka veab vett :) Olgu-olgu, hommikul käisime Kaupmehes kaubareisil siiski ära ja hetk tagasi sain maasikad puhastatud ja sügavkülma. Urmas tõi, oma aia maasikad. Tegelikult tahaks nii ühe tiiru rajal käia, sest mu viimased päevad on nii sassis omadega, pole saanud konkreetselt rajalegi ja kahel viimasel õhtul pole olnud isegi aega lugeda. Tegelikult väga kibelen, sest kohe-kohe saab üks raamat kodus loetud ja teine suvilas. Kodus vast vastu hommikut. Kui vihm taanduks ja rajale saaks, oleks mu plaanid täidetud. Muide, eile läksin Samaariasse, kus polnud ammu käinud. No üks mööbiese ei andnud asu, tegelikult lausa kaks mööblieset, aga mul pole neid kusagile panna isegi ka parema tahtmise juures, seega ... Aga noh, ega ma ei saanud tühja käega siiski sealt tulema, sest ühest kastist vaatasid mulle imearmsate silmadega otsa 2 nukku, ilmselgelt õde/venda. Nüüd neil on oma päriskodu mul siin kanapeel. Pean vaid pesumasina tööle panema, sest nende riided vajavad pesemist :) Tundub, et nad on ka minust vanemad, kahtlemata pärit eelmisest sajandist ja kusagilt välismaalt. Tegelikult ma kogun Salvo (rahvariide) nukke, teisi ei kogu, ärge hakake tooma. Mulle peab nukk ikka väga-väga meeldima selleks, et talle oma koduukse avaksin. Meie lapsepõlves ju ei olnud nii ilusaid nukke saadaval, kõik olid kõvast plastmassist ja kohe tulid haledad liimitud juuksed peast ära, kiilakad säärased! Ju siis realiseerin nüüd oma igatsust, omada imekenasid nukkusid. Vaadake ise. Ja siis veel vend helistas, uuris kas ma olen maal, oleks külla tulnud. Sain teada, et nad (kes nad iganes) on oma teede freesimisega juba pmst Orajõel, seega varsti Lemmes, aga tee tehakse laiemaks, mis on ju armas, ongi vaja, see on ikka hetkel väga kitsas. Kõik teed viivad Lemme kanti, ka kallis kooliõde Aili saatis enne Lemme jõest pildi, ka tema on seal suvilas. Nii vahva! Oleks me hetkel seal, oleks külalistepäev. Ilmselt läheme teisipäeva või kolmapäeva õhtul. Aga ma veel täpselt ei tea millal. Olge hoitud ja terved! 5. juuli 2025. Vana-Rääma
Anne Veski esines Bum-Bumi välilaval
4. juulil oli soovijal võimalus Anne Veski esinemist nautida otse Pärnu südames, Bum-Bumi pubi esisel välilaval, mis antud esinemise tarvis püsti pandi. Ja see üritus oli täiesti tasuta. Veidike üle tunni aja esinenud armastatud muusik meelitas kohale suure rahvamassi. Fännide hulgas, kes muusikule, ka Ain Tammessonile ja Liis Vildele lilli viisid, oli kirjamees Hillar Kohv. Hillar palus, et ma jäädvustaksin teda nii Ergo, kui Annega, just siis, kui Annele lilli annab. Enne Anne esinemist esines Pärnu oma hurmur Ergo Korp ning õhtujuhi ametis oli Lauri-Kare Laos ehk Karekas. Diskopuldis tegi tööd legendaarne Vardo Rohtmets. Anne Veski esines oma esinemise ära, lahkus lavalt turvameeste saatel ning fännid jäid autogrammideta ja ka ei avanenud neil võimalust temaga ennast fotole jäädvustada. Aga õhtu kujunes ilusaks, ilm oli ka hea ja üritus läks korda. Aitäh! Bum-Bum võiks suveks oma kontserditega ikka välja kolida, sest seal umbses ruumis mõnusal suveõhtul olla ei kannata. Kuna rahvast oli murdu, siis ma usun, et käive oli ka hea. Veelkord suured tänud! Ja fotod on minu enda tehtud, üksnes see foto, kus me oleme koos Hillar Kohvi ja Germoga on Hillari jäädvustatud. 5. juuli 2025. Vana-Rääma class="separator" style="clear: both;">

reede, 4. juuli 2025
2-3. juuli Lemmes
2. juuli õhtul sõitsime poole seitsmese bussiga Lemme. Täpselt tunni aja pärast peatus buss Lemme peatuses. Sealt on meie suvilani 800 meetrit. Muide, hetkel on ka RMK Lemme telkimisalal kohvik avatud. Seal on ka saun jne ... ning RMK telkmisala on suviti tasuline, kassa on kohe seal väravas. Väidetavalt on see Eesti ainuke tasuline RMK ala, aga asi on seda ka väärt, sest Liivi lahe Häädemeeste valla rannajoonel pidavat kõige imelisem päikeseloojang olema. On ka. Lemmes on tõesti ilus ja isegi varakevadel ja hilissügisel pargib metsa all reisikaravane. Ühe armsa Tartu tuttava käest sain teada, et ka nemad olid juba märtsis seal olemas. Vesi tuleb kraanist tasuta ja jalgsi ning rattaga liigedes ei pea sa uuesti piletit ostma, aga kui autoga välja sõidad, pead tagasi tulles. Meie toome ka endale vee seal, sest meil suvilas vett ei ole. Aga selle eest on meri kohe ukse ees ja seene- ning marjametsad ka. 2. juuli õhtul jalutasime Germoga rannas ja ma leidsin auguga kivi ning natukese aja pärast valge luige sule ning pisikese musta sule ka, aga ma ei tea kelle oma see on. Igal juhul mahtusid need kenasti kivi augukesse ja sinna need ka jäid, viisin suvilasse ja asetasin kapi peale. Imelised! Sellel ajal kui päike merre vajus ja iga sekund erinevaid nägusid moodustas, riisusin mina suvila ümbrust. Käbisid kukub ju pidevalt ülevalt ning ma olen korda teinud terrassi kõrval asuva ala, see on vana luiteala, liivase pinnasega. Ämbritäite kaupa tarin siiani sealt vanu käbisid, pudelikorke, pugedlikilde ja igasugust muud rämpsu, mis on aastaid seal seisnud. Olen enamus juuri ka välja kangutanud, aga teha on küll ja veel. Soovin sinna kiviplaadid panna, kuhu saaks grilli ja pesuresti edaspidi asetada, sest terrass jääb muidu kitsaks ning targem on sinna kivi panna, ei kõdune ega mädane. Maakividest vedasin eelmisel suvel jalgtee välikemmerguni, aga terrassi kõrvale need maakivid ei sobi, raske koristada, sest käbid ju puu otsast otsa ei lõppe. Ja niinimetatud dušinurga terrass on õnneks äravõetav, sellise Urmas tegi, nii saan maja alla vajunud käbid ja oksad ära koristada, et need maja põrandale liiga ei teeks. Ja muidugi kreek, visahingega tegelane ajab oma juuri ka igale poole, neid kangutan ka üles. Kibuvitsa juuri on ohtralt, neid annab kangutada. Aga paarsada ämbrit risu olen juba minema tarinud. Viin need ranna äärele täiteks. Muide, nägin jaaniussi ka 2. juuli õhtul, aga seniks kuni telefoni tooma läksin, kadus. Eelmisel aastal põles pikemalt. Koos päikese loojumisega sain ka riisutud. 3. juuli hommikusöök söödud ja kohvi joodud, jalutasime metsa. Ühte ämbrisse korjasin maasikaid ja mustikaid, mille me hiljem ära sõime ja teise ämbri sain kukeseeni täis. Minu armas lapsepõlvemets Orajõel ikka hoolitseb, et meil oleks kõht täis :) Aitäh! Ma alati tänan loodus ja loomulikult ka metsa rikkaliku saagi eest. Enne seda ehk siis enne metsa minekut käsime ja tõime RMK-l veekanistrid vett täis, sest peale metsast naasmist pesime ennast ja viskasime kõik riided ja kummikud ka pessu, sest puuke on lademetes. Korraga leidsin jala pealt 7 tükki. Aga mitte metsast tulles vaid suvila ümbrust koristades. Merre ei saanudki, sest vesi oli väga külm, isegi varbaga katsudes oli külm. Ja ilm pööras ka ära, lennutas mu pesuresti liiva sisse kummuli ning hakkasin pesu uuesti üle loputama ning panin rasked kivid pesuresti jalgadele. Need sain kohe terrassi juurest, sest eelmisel korral vedasin need terrassi äärtesse, et käbid ja praht terrassi alla ei läheks. Veidi sirutasin selga, muide isegi Germo losutas ja silm vajus kinni. No mina lausa magasin pool tundi, sest ma ei saa suvilas magada ning siis läksime taas jalutama, olime otsapidi juba Majaka külas. Tagasi tulles läksime bussiaegu vaatama, aga kahjuks pole uusi aegu bussipeatustes, millest on väga kahju. Loodame, et need pannakse ikka. Nii ma siis Maarjale helistasin ja uurisin kas ikka viimane buss tuleb linna suunas, nagu eelnevalt lehest lugesin. Tuli. Oli Lemmes kell 20.17. Olime Germoga ainukesed sõitjad. Tulime tormi ja vihma eest Pärnusse pakku. No väidetavalt olla mõne kilomeetri kaugusel üle 30 soojakraadi olnud, aga meil Lemmes läks külmaks, tormiseks ja vihmaseks. Enne bussile tulekut ajasin veekanistreid mööda hoovi taga, mida tuul pillutas. Loodan, et need jäid nüüd dušinurga laua alla pidama. Ja 58 minuti pärast peatusimegi Pärnu bussijaamas. Selline seiklus. Tulge ka meiega maale, meil on seal suur nari, kus on maganud isegi 8 inimest. Mahume ära. Soovi korral võite ka telgiga tulla, küöl leiame ka sellel koha. Tulge puhkama, suve nautima ja metsaande korjama ning ujuma, päevitama jne... Ausalt. Olete väga oodatud! Aga peate leppima tõsiasjaga, et leviga on seal suured probleemid, kuid maanteele liikudes saab juba ehk ka helistada ja paadil, mis asub mu suvila taga, on ka õnnestunud vahel. Aga andke enne teada, sest me sahmime igalpool ringi, paar külastust on ka veel sellel suvel plaanis teha Häädemeeste vallas. Tulge, aga tulge! 4. juuli 2025. Vana-Rääma