Sügispimeduses

   SÜGISPIMEDUSES

sügis saabus sirgel sammul
pimeda tõi kaasa
tüüne hämaruse kannul
tuiskles üle aasa

üle tänava ja oja
laotas härmateki
puhus külmaks elumaja
hõbevalgeks heki

puges vargsi räästakasti
pööningust sai pesa
kõigutades lipumasti
tormas üle kesa

viskas valged hallad maha
päike et ei piiluks
seitsme maa ja mere taha
haihtus ainult viivuks

rebis lehed viljapuudelt
näpistades taimi
boonuseks sai lihalt luudelt
ohtralt juurde feimi

nüüd ta hängib kaseladvus
süüdimatu ülbe
kuigi tulles paistis meelas
sõbralik ja malbe

lähen keeran ukse tappa
aknale seon teibi
mingu omadega rappa
tühja mul sest meibi


30. oktoober. 2017.a.
Vana-Rääma