Kui ma eile õhtul koju jõudsin, arvasin, et ma ei liigu enam mitu päeva, sest, lisaks meeletule külmetamisele, olid mu jalad nii tuimad, et ma lausa ei tundnud neid. Tean-tean, et tegin lolli vea ning toppisin dr. Martensid jalga, sest lava ees sai ju suisa 4 tundi tammutud, aga enne seda olid need mul ka Raamatu ja Roosi päeval jalas. Ja no nii külm oli, kuigi toad olid köetud ja soojad, aga ma ei saanud kuidagi sooja ja hommikul 22 soojakraadiga tuppa ärgates ka veel hambad lögisesid. Aga täna pole häda midagi, eilne luuvalu kadus võimsate emotsioonide sisse, mille kontserdilt kaasa võtsime ja need elavad minu sees aktiivset elu siiani. Tulime rajalt ja rajal olles meenutasin seda kõike, lava saab kohe kokku pakitud. Kepikõndisime täna 7,4 km ja üle 12 000 sammu. Jõudsime üle mitme-setme aja ka välijõuksi ning püüdsime mitmel korral päikese fookusesse, sest Pärnus on täna uhke kevad ja sooja on 10 kraadi. :) Muide, eile tuli ka 6,4 km ära ja samme 10 500. Kui me muulilaudteel olime, avanes ilus vaade, Jahisadamas olid purjekad jõel, aga kuna me liikusime laudteelt jõuksi, siis Jahisadamasse jõudes nägime üksnes kuidas tüdrukud purjekaid kokku pakkisid. No seal samas asub ja Pärnu Purjespordikool. Ülimõnus päev! Aitäh Universum! :) Olge teie ka ikka rõõmsad ja positiivsed, ärge ahmige maailma pahna sisse, seda on kogu aeg olnud ja tulnud, sellest saab vabaneda oma elu elades! 24. aprill 2024. Vana-Rääma
class="separator" style="clear: both;">
